suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine sidet moodustavate aatomite vahel. Side ei oma suunda. 4. Iseloomusta püsivat dipoolsidet? Suhteliselt nõrgad sidemed, mis tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeetriast tingitud molekulaardipoolidest. Iseloomusta juhuslikku dipoolsidet? Väga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve assümeetrilisusest. Sidet nimetatakse fluktuatiivseks, sest aatomi elektronpilve tihedus on pidevas ajalises muutuses. Milliste elementide vahel tekib iooniline side? Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivse ja tugevalt elektronegatiivse elemendi vahel. 5. Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliselt laetud ioonide vahel. 6. Kirjelda NaCl ioonilise sideme teket? Ionisatsioonil annab Na ära oma välimise 3s1 elektroni
moodustavate aatomite vahel. Side ei oma suunda. 3.1.2. Sekundaarsed aatomsidemed ja molekulaarsidemed. (joonis 2.14) 1. Püsivad dipoolsidemed. Suhteliselt nõrgad sidemed, mis tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeetriast tingitud molekulaardipoolidest. 2. Fluktuatiivsed (juhuslikud) dipoolsidemed. Väga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve assümeetrilisusest. Sidet nimetatakse fluktuatiivseks, sest aatomi elektronpilve tihedus on pidevas ajalises muutuses. 3.2. Iooniline side. (joonis 2.15) Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivse ja tugevalt elektronegatiivse elemendi vahel. Toimuvas ionisatsiooniprotsessis annab elektropositiivne element elektronegatiivsemale elemendile ära elektrone ja moodustuvad positiivselt laetud katioonid ja negatiivselt laetud anioonid. Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende
annaabi.ee 
