Keskaja majandusajalugu
suutnud enam rahuldada raharingluse kasvavaid vajadusi. Keskaegne mündisüsteem
pidurdas linnade ja kaubanduse arengut ning seetõttu võeti Veneetsias kasutusele
krossid, mis kaalusid 2 grammi ja olid väärt kaks sillingit.
13ndal sajandil taastati Euroopas ka regulaarne kuldrahade müntimine, mille
eelduseks oli ristisõdadega Euroopasse voolanud kuld.1252. aastast hakati Firenzes 3.5
grammi kaaluvaid kuldrahasid müntima ning nendel kujutatud liilia (flos) järgi hakati
neid floriinideks kutsuma. 1284. Aastast sekundeerisid neile Veneetsia tukatid.
Üks oluline probleem, millega tuli keskaja majanduses tegeleda, oli
mündimetallipuudus, mis sai teravaks eriti hiliskeskajal. Kaubanduse maht kasvas,
aga väärismetallitoodang ei jõudnud sellele järele. 13. sajandiks olid senised
hõbedakaevandused ammendatud ja toodang piiratud. 14. saj oli hõbedatoodang alla 30
t aastas. Uued maardlad lubasid leevendust, kuid probleemi lahendas alles Uue Maailma
kullavarude kasutuselevõtt
annaabi.ee 
