jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID'ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk. Pentium 4 emaplaatidelt leiame veel 4augulise pesa protsessori lisatoitekaabli ühendamiseks. Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4nõelalist pistikupesa,
et kaabli sinine pistik peab ühenduma emaplaadile, must otsmine masterseadmega ning hall, keskmine pistik slaveseadmega. Emaplaadi komponendid Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4 nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali sisend ning CDseadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on
Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID'ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk. Pentium 4 emaplaatidelt leiame veel 4augulise pesa protsessori lisatoitekaabli ühendamiseks. Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali
Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDE–kaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID’i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID’ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk. Pentium 4 emaplaatidelt leiame veel 4–augulise pesa protsessori lisatoitekaabli ühendamiseks. Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4–nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali
moodustaksid ühtse terviku. Enamus emaplaate toetavad IDE standardit, aga IDE kontroller ise ei asu emaplaadil, vaid kontroller asub kettaseadme küljes. Emaplaadil paiknevad vaid ühenduspesad kettaseadmete ühendamiseks emaplaadiga. Tavaliselt on neid kolm kaks 40 pin pesa "suurtele" kettaseadmetele ja üks 32 pin ühenduspesa eraldi flopiseadmele. Kuigi IDE arendati algselt kõvaketaste ühendamiseks emaplaadiga, kasutatakse nüüd sama standardit ka flopiseadme, CD-ROM´i ja teiste salvestusseadmete ühendamiseks. Üks ühenduspesa toetab korraga kahte salvestusseadet, nii on võimalik korraga tööle panna kuni 4 kettaseadet, lisaks veel flopiseade. Peale IDE standardi kasutatakse veel SCSI (Small Computer System Interface) standardit. Seda eeskätt võimsamates tööjaamades, serverites ja vanemates Apple Macintosh arvutites. SCSI kontroller võib olla integreeritud või lisatav eraldi lisakaardina.
korraldus Paste (Ctrl+V). Neid korraldusi võib valida ka paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst. Siirdamisel eemaldatakse failid lähtekaustast, kopeerimisel jäävad nad sinna alles. Kui akna vasakus pooles on näha kaustapuu, võib märgistatud failid või kausta pukseerida kaustapuul vajaliku kausta ikoonile. Hiirenupu vabastamisel peab hiirekursori noole ots paiknema vajalikul ikoonil. Pukseerimisel failid vaikimisi siirdatakse, v.a juhul, kui pukseerid nad flopiseadme ikoonile (siis failid vaikimisi kopeeritakse). Kui hoiad pukseerimise ajal Ctrl- klahvi allavajutatuna, siis kõvakettal failid kopeeritakse (kopeerimise korral on kursori kõrval plussmärk). Pukseerimine vajab suuremat vilumust. Kui siirdasid või kopeerisid kogemata valesse kausta, vali kohe menüüst Edit korraldus Undo, mis paigutab siirdatud failid endisele kohale tagasi või kustutab kopeeritud failid.
annaabi.ee 
