Makroviirused... ... on dokumendimakrod, millel on samad omadused nagu viirustelgi ... nakatavad peaaegu ainult Microsoft Office faile Kuidas viirused levivad? failidega diskettidel ja CD-del arvutivõrgus väljajagatud ressursside kaudu e-posti teel nakatunud interneti- lehekülgede kaudu Kaitse viiruste eest? kontrolli viiruste suhtes kõiki flopikettaid ja CD- plaate suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust Viirusetõrje tarkvara Norton Antivirus, F- Prot, F-Secure, McAfee ja Norman aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest ükski antiviirus ei anna täielikku garantiid NB! Uuenda oma viirusetõrjeprogrammi
Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6
Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis. 2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis
Paljudel juhtudel aga pole see viirus aga hoopiski uus, teda on juba kirjeldatud mitmeid kordi varem. Sageli ei kattu need kirjeldused täielikult. On üsna võimatu kirjeldada kõiki viiruste liike ja nakatumiste eri variatsioone. Seega on probleem number üks nakatumisraportite filtreerimine ja näidete kogumine. Teiseks suurimaks probleemiks on see, kuhu tõmmata joon originaalse viiruse või mõne teise viiruse variatsiooni vahele. Näiteks suudab originaalne Brian viirus nakatada vaid flopikettaid. Kas pidada Briani variatsioone, mis suudavad nakatada ka kõvaketast, aga mis kõiges muus on täiesti analoogsed, uuteks viirusteks või mitte? Aga kuidas suhtuda tulevastesse modifikatsioonidessse, mis sisaldavad juba destruktiivset (hävitavat) koodi? Kas see on juba uus viirus? Aga mida teha juhul, kui keegi võtab ühe segmendi Brian viirusest ja kasutab seda uue viiruse loomise baasina? Samasugused raskused on ka viiruste klassifitseerimisega. Paljud viirused sisaldavad
annaabi.ee 
