meetodid jäi flogistoniteooria ajale jalgu. 17. Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi? a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk hapnik m) põlev õhk vesinik 18. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik b) Oletas, et taimed koosnevad vaid veest ja püüdis seda ka katseliselt tõestada? Jan Babtista Van Helmont
Uuris mitmeid reaktsioone, kuid põhjalikke järeldusi ei teinud. Selle teema uurimise andis edasi enda õpilasele: Daniel Rutherford (1749 1819) (inglise keemik). Kogus õhku suletud kupli all. Põletas küünalt kustus ära, pani hiire hiir suri ära. Juhtis nö allesjäänud õhu läbi leeliselise lahuse ja sidus seotud õhu. Jäi veel järgi õhku ja kui sinna panna hiir, sureb ta kohe ära, küünal seal põleda ei saa. Seega see oli eriti flogistonirikas õhk flogistoniseeritud õhk N2. Peetakse lämmastiku avastajaks. Henry Cavendish (1731-1810) briti keemik ja füüsik. Väga jõukas, kuid omamoodi veidrik. Ta ei olnud huvitatud oma tööde publitseerimisest. Paljud tema avastused leiti alles hiljem üles. Gaasidega tehtud töid ta ka mõnevõrra avaldas. Esimene, kes hakkas gaaside tihedust mõõtma. Leiutas erinevaid mõõtmisriistu. 1766 hakkas uurima gaasi, mis eraldus metallide reageerimisel hapetage gaas põles nimetaski põlevaks gaasiks