olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja 1 lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
Aglutinatsioon, nt edetabeli(om) + s (lõpp), inimese(om) + ed (lõpp). Analüütiline väljendusviis, nt on avaldatud, kõige õnnelikumad. Supletiivsus, nt kohal (koht). Domineerib aglutinatsioon. MORFOLOOGILINE TÜPOLOOGIA JA KEELE EVOLUTSIOON 19. sajandil täheldasid keeleteadlased, et keeled ei kasuta grammatilise tähenduse väljenduse võimalusi ühtlases ulatuses. Keeleteadlane August von Schlegel liigitas maailma keeled 3 tüüpi: Isoleerivateks Aglutineerivateks Flekteerivateks KORDAMISEKS: GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDAMISE VIISID Morfoloogiline süntees on vormimoodustusviis, grammatilise tähenduse väljendamise viis või vormimoodustus? Vormimoodustus Supletiivsus on tüvevaheldus? tüveteisendus? tüvekordus? Tüveteisendus Ilusamatele sõnavormi moodustamisel on kasutatud aglutinatsiooni? fleksiooni? Reduplikatsiooni? Polüsünteetilist vormimoodustust? Aglutinatsioon
Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism. 12
keeleelementdega, mis liituvad juurele ja sulavad sellega kokku, kuid millel pole iseseisvat olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
vahet sõnal ja lausel, ühes sõnas antaksegi edasi kogu lause info. NT eskimo keel). Morfoloogilise tehnika järgi jagunevad keeled isoleerivateks (grammatika ja süntatika väljendatud sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel) , aglutineerivateks (morfeemid ise ei muutu ja neist igaühel säilib üks kindel tähendus, Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Nt Türgi) ja flekteerivateks (Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme.Nt ladina keel). Süntaktiline tüpoloogia J. Greenberg Keele liigitamine sõnajärje alusel, keele omadused, mis tulenevad sõnajärjest. Öeldisverbi (V), aluse e subjekti (S), sihitise e objekti (O) järjestus on sõnajärg
,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend
keeleelementdega, mis liituvad juurele ja sulavad sellega kokku, kuid millel pole iseseisvat olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. Hiljem on veel lisatud: 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
• Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68 • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt. • Arendas välja keelepuu teooria (kuigi keelepuid oli ka varem joonistatud). Keeled moodustavad rühmi,
annaabi.ee 
