pesta, samuti pidada kinni elementaarsetest hügieeninõuetest. Nakkusohtlikkesse piirkondadesse sõites peab end kindlasti vaktsineerima.[4] 13 JAAPANI ENTSEFALIIT Jaapani entsefaliit on sääskedega leviv endeemiline viirushaigus Aasias, millesse nakatub aastas 30-50 000 inimest. See on RNA-viirus, mis kuulub flaviviiruste perekonda. Algselt klassifitseeriti flaviviirused arboviiruste hulka. Flaviviiruste perekond koosneb rohkem kui 70 erinevast viirusest, millest umbes 50% levitavad sääsed. Sääse liigid on: Culex pipiens, Culex trithaeniorhynchus, Aedes togoi ja Aedes japonicus. Sääsed paljunevad riisipõllu vees ja veekogudes, mistõttu haigestuvad sagedamini inimesed, kes elavad ja/või töötavad põllumajanduslikus piirkonnas või soistel aladel. Viirus tsirkuleerib looduses haigurlastel
Puukentsefaliidiviirus Üldist. Virulentsus. Ümbrisega, ühe +ahelaga mRNA-ga. Alfa- ja flaviviirusi liigitatakse arboviiruste alla, kuna neid levitab reeglina lülijalgne vektor. Palju erinevaid peremehi roomajatest imetajateni, ka selgrootud. Flaviviiruste virion on 37…50 nm. Enamik flaviviirustest on seroloogiliselt seotud – antikehad ühe vastu võivad neutraliseerida ka teise. Flaviviirused kinnituvad antikeha-kaetult makrofaagide, monotsüütide ja teiste rakkude Fc retseptoritele. Mitteneutraliseerivad antikehad võimendavad infektiivsust 200-1000 korda. Ilma antikehadeta oskavad ka mingitele retseptoritele kinnituda. Kogu flaviviiruse genoom kodeeritakse ühte polüproteiini. Struktuurigeenid on 5’-otsas, mistõttu struktuurvalgud sünteesitakse esimesena, kõige täpsemalt. Ümbrisega omandavad intratsellulaarsetesse vesiiklitesse pungudes
annaabi.ee 
