Eesmärgiks on anda roale alkoholi maitse ilma alkoholi endata, mis kuumutamisel aurub. Kõige efektsem on flambeerida rooga külaliste nähes. Flambeerimisega peab olema väga ettevaatlik, soovitav on seda teha spetsiaalsel serveerimislaual söögilauast veidi eemal. Mitte mingil juhul ära liiguta taldrikut flambeerimise ajal! Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott nõrgale tulele (NB! ära eales vala alkoholi otse
Seda kasutatakse efektse ja muljetavaldava visuaalse esitlusena toidu serveerimisel, mis ühtlasi annab toidule ka huvitavaid maitsenüansse. Flambeerimine muutus populaarseks 19. sajandi lõpus kui ettekandja Henri Carpentier süütas kogemata pannil põlema pannkoogid. Ta avastas, et selline põletamine muutis toidu maitset täiesti ettearvamatult. 3 1. Kuidas toimub flambeerimine? Flambeerimiseks valatakse toidu peale kanget alkoholi, milleks võib olla kas liköör, konjak, brändi või rumm ning süüdatakse see põlema. Lenduv alkohol põleb efektse oranzikas-sinise leegiga ära ning alles jääb joogi meeldiv aroom. Kasutada saab vaid jooke, millel on kõrge alkoholi sisaldus. Kõige soovitavam on kasutada 40o alkoholi. Kangemad on liiga kergestisüttivad ning põlevad plahvatuslikult suure leegiga ning on seetõttu ohtlikud.
Verivorsti küpsetamine Enne praadimist kasta vorstid sooja vette. Praeahjus verivorste küpsetama asudes tuleb panna esmalt pannile veidi rasvainet, kas searasva või õli. Ahju võib asetada veenõu auru tekkimiseks. Kes ei soovi panni rasvaseks teha, kasutagu küpsetuspaberit. Soovi korral võib verivorste kergelt toiduõliga pintseldada, see kaitseb vorsti purunemise eest ja annab kestale kena läike. Eriti krõmpsuva kooriku saab vorste meega määrides või flambeerides Flambeerimiseks tuleb verivorstid kange alkoholiga üle valada ning lauale viies põlema süüdata. Verivorstide koorik muutub krõbedaks ja rooga on pidulik serveerida. http://www.thepauperedchef.com/2010/01/there-will-be-blood-sausages.html Verivorsti küpsetamine Pannil verivorste küpsetama hakates tuleb esmalt vorsti sisse kahvliga augud teha, seejärel asetada vorstid leigele rasvainega kaetud pannile. Kui panna vorstid kuumale pannile, ei pea verivorsti nahk vastu
Ülekuumenenud nõu pinnakatte värv muutub ja selle külgevõtmatus väheneb. Teflon ei kannata tühjana kuumutamist ega suurt temperatuuri kõikumist ( kuumana külma vee alla ) Tefloniga kaetud nõud ei sobi toidu säilitamiseks Tefloni eeliseks on tervislik toiduvalmistamine, kuna on võimalik praadida ilma rasvata või väga väikese rasva kogusega, toit ei kõrbe nii kergesti põhja ja neid nõusid on kerge hooldada. Flambeerimispann kasutatakse toitude flambeerimiseks, pann on valmistatud paksust, roostevaba terasega vooderdatud vasest, juhib hästi soojust ja talub kõrgeid temperatuure 1000 kraadi. Pesemisel mitte kasutada küürimisvahendeid ega karedaid pesemiskäsnu. Vasest nõude puuduseks on aeg-ajalt hooldamise, puhastamise vajadus, sest vask oksüdeerub õhu käes ning vajab ilukuurina läikimahõõrumist, selleks võib kasutada soola ja sidrunit. Röstimispann pann on valmistatud malmist, ümara või.
15 aastat). Pehme ja küllusliku aroomiga. Mitme tahulises huvitavas maitses leidub tammist täidlust ja pikkust. · Maitsestatud rummid- on rummid, millele lisatud maitseained või eeterlike õlisid. Sobivad hästi kokteilidesse ja ka omaette. · Kanged rummid- on rummid üle 70% alkoholisisaldusega, mida enamasti kasutatakse kulinaarias maitsestamiseks ja flambeerimiseks või kokteili koostises. ÕLU Õlu on alkohoolne jooks, milles on 1- 7 massiprotsendi alkoholi. On teada, et õlut valmistatakse juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi (on pruulitud 4000 aastat enne Kristuse sündi). Kui meie esivanemad hakkasid vilja kasvatama ja sellest leiba küpsetama tekkisid eeldused ka õlle valmistamiseks
annaabi.ee 
