Eesti uusaeg
kehtis Balti erikord)[1]. Asehalduskord kehtis Balti kubermangudes aastatel 17831787[1]
Asehalduskondi valitsesid asehaldurid ehk kindralkubernerid.
Uue haldusjaotuse kohaselt moodustati senise 23 kubermangu asemel 50 asehalduskonda,
muudeti ka seniste maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonnalinnad
Moodustatud halduskeskustes moodustati piirkondlikud valitsus- ja kohtusüsteemi asutused:
asehaldusvalitsused, kohtu- (Tsiviilasjade Palat ja Kriminaalasjade Palat) ja fiskaalasutused.
Valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri ja majanduskeskustele,
kaotasid tähtsust senised tsentraliseeritud riigivalitsusorganid ning 1780. aastal
likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontor kolleegium 1783. aastal
Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium
ja Justiitskolleegium.
Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti
provintsides ratsateenistusmaks