4. Milline rahvusvahelistumise erinevatest tegevustest on nimekirjast puudu? 1. uurimine ja arendus 2. tootmine 3. müügivõrgu ülesehitus 4. logistika 5. Majanduslikku korda, kus riik on orienteeritud vaid ekspordile, importi piiratakse ning rikkust samastatakse rahaga, nimetatakse: Valige üks: Multinatsionalistlik majandus Merkatilism Rahvusvaheline ekspordimajandus Ekspordile suunatud majandus 6. Roald Coase firmateoorias toodud transaktsioonikuludeks nimetatakse: Valige üks: nn tehingukulusid, mis on põhjustatud riikidevahelisest kaubandusest tekkiva informatsiooni ja ülekandekuludega kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega tehingute hinnavahest tekkivate kuludega valuutakursi muutusest tingitud kuludega, mis on põhjustatud erinevates valuutades arveldavatest riikidest 7. Multinatsionaalseks nimetatakse ettevõtet... Valige üks:
Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel. Mis alljärgnevast on püsikulu? Maamaks Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga Kui piirprodukt (piirtoodang) on negatiivne, siis: On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks: Kogukulule lisanduvat kulu, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra Mastaabisääst võimaldab selgitada: Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline
o ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatlusest välja) o ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) o ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms) o turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias o kapital: hooned,seadmed,transpordivahendid,toorained ja materjalid. o tööjõud: tootmises kasutatav inimressurss 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2x) - Maksimaalne toodang ette antud kuludega: Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist - Etteantud toodang minimaalsete kuludega: Hüvise suurus on fikseeritud ning me peame tootma seda võimalikult väikeste kuludega
alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor). Kapitali all mõistame hooneid, seadmeid, transpordivahendeid, tooraineid ja materjale (n-ö „betoon ja metall“). Tööjõu all mõistame hüviste tootmises kasutatavat inimressurssi.
rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja.
kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö 4. Mida näitab samakulujoone tõus
a. välisinvesteeringud b. esindatus ühes või mitmes riigis c. kaupade või teenuste eksport d. materjali, tooraine või ka inimressursi eksport 16. Kas nimetatud väide suhtelise eelise teooria kohta on tõene? Absoluutses halvemuses olev riik peab spetsialiseeruma sellise kauba tootmisele, milles riigi mahajäämus on võiksem ja importima kaupa, mille osas absoluutne mahajäämus on suurem. Õige/vale. 17. Roald Coase firmateoorias toodud transaktsioonikuludeks nimetatakse ● nn tehingukulusid mis on põhjustatud riikidevahelisest kaubandusest tekkiva informatsiooni ja ülekandekuludega ● valuutakursi muutusest tingitud kuludega, mis on põhjustatud erinevates valuutades arveldavatest riikidest ● kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega ● tehingute hinnavahest tekkivate kuludega 18. Milline antud loetelust ei vasta tõele?
delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%) E= delta 0 (%) / |delta P| (%) MU1/ P1 MU2/P2 3. LOENG FIRMATEOORIA Ettevõte on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on kasumi, s.t mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Firmateoorias tehakse majapidamisteooriaga analoogilisi lihtsustavaid eeldusi: 1. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama (pole varusid) 2. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4
kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 4 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3
kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 4 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3
turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid. Q – tasakaalukogus. Kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõverat allapoole. Liiga madal hind-defitsiit. Peaks hinda tõstma kuni tarbijad soovivad ainult nii palju osta, kui tootjad tahavad pakkuda. Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise piirkulu. Turutasakaal püsib seni kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Vastasel juhul kõverad nihkuvad. Tasakaaluhind p- hind nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunkt. Tasakaaluhinna puhul on nõutav ja pakutav kogus võrdsed. Muutub üks, muutub ka teine. PParemale: tasakaaluhind langeb-tasakaalukogus suureneb (tootmine odavneb ja suudetakse ka rohkem pakkuda). Nkõver nihe paremale tasakaaluhinna ja -koguse suurenemine.
tootmise intensiivsust ( toodangumaht ajaühikus ) võrreldavana eri suuruse ja eri tüüpi ehitistele. Alljärgnevalt vaatleme ehitusfirma kulude (omahinna) ja tulude sõltuvust toodangumahust ajaühikus väljendatuna suhtelise ehituskestuse kaudu. Kuna lühemale ketusele vastab suurem tootmise intensiivsus siis sõltuvused graafilise pildina on peegelpildiks kulude ja tulude kõveratele eelpoolkäsitletud traditsioonilises firmateoorias. Teoreetiliselt pakub huvi keskmise ehituskestuse muutus vahemikus : tehnoloogiliselt minimaalsest kestusest 3 vahetuselise töö juures kuni kahekordse ühevahetuselise minimaalse kestuseni, millele vastab praktiliselt ühetasane ressursi koormuse graafik ehk teisisõnu vahemik efektiivsest reziimist säästliku reziimini. 19.2. Ehitusfirma kulud 19.2.1. Kulud tööjõule Mida lühem kestus seda ebaühtlasem ressursi koormuse graafik Joonis 19.3
· Intresside tulumaksuvabastus, hotellide KM soodustus - Asjaolu, et teistes riikides on palju erinevaid maksusoodustusi ei tähenda veel, et see oleks objektiivsel analüüsil tuginev ratsionaalne poliitika Globaalses mõttes on ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. See on aga liiga üldine ega ole reaalselt ühegi ettevõtja tegevuse konkreetseks eesmärgiks. Seetõttu defineeritakse firmateoorias ettevõtte tegevuse eesmärgina kasumi, s.t. teatud perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine Alameesmärgiks võib olla kulu minimeerimine mingi kindla toodanguhulga valmistamiseks fikseeritud tingimustes. Ettevõtte tegevust vaadeldakse fikseeritud pikkusega perioodil (päev, nädal, kuu jne.). Seejuures eristatakse lühiperioodi otsustusi, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, ja pika perioodi otsustusi, mis on suunatud tulevikku.
alaneb nii palju kui võimalik, ehk tükikulu tasemeni. Turupakkumine kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvisekogus mingi hinnataseme juures Turupakkumiskõver turupakkumisfunktsiooni graafik, väljendab kõigi vastavat hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide summat Tootja hinnavaru viimase ühiku hind katab täpselt selle tootmise kulud, kõigi eelnevate korral ületab hind nende ühikute tootmise kulusid. See vahe on tootja hinnavaru. 3.1. lihtsustavad eeldused firmateoorias Tootmistegurid rühmitatakse kahte gruppi: kapital ja töö. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa (toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul). Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, 8
B. Tarbijaid eraldi ja eeldab, et muud tingimused jäävad samaks. Firmade tegevust vaadeldakse siis tegevusena iseeneses. C.X Kõik firmad eksisteerivad mingis turusituatsioonis: 3.Firmaks ei tohi olla: A. Juuksuriäri, kuna tegeleb inimeste pügamisega. B. Väikesed poed, kuna võib tekkida situatsioon, kui nende teenindada pole ühtegi klienti. C.X Ministeeriumid? D. Ülemaailmsed korporatsioonid, kui nende müügikäive ületab USA SKP väärtuse. 4.Firmateoorias on turg iga selline koht: A. Idamaal, kus on tohutu kära ja palju prahti. B. Kus ostjad terroriseerivad on laostavate nõudmisega müüjaid. C.X Kus on olemas ostjad ja müüjad ning need on omavahel kontaktis. 5.Millisele tegevusele ei tohi olla suunatud eduka firma investeeringud: A. Kapitalimahukusele. B. Töömahukusele. C.X Lollusemahukusele. D. Teadusmhukusele. 5.1. Monopolistlik konkurents. Sissejuhatus 1.Monopolistliku konkurentsi iseloomustab A
annaabi.ee 
