"fiorituuridega" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

tal näha, sest nendele oli kükitanud kitsekene. Kapten oli keigarliku välimusega. Ta kaelusel ja käi-seotstel ilutsesid tolle aja väga peene moe järgi pitsid. 1 6 6 Dom Claude kuulis vaevalt, millest nad kõnelesid, nii kõvasti tuksusid veresooned ta meelekohtadel. (Armastajate vestlus on ju kaunis banaalne. Ikka see igavene «ma armastan sind». Kaunis tühipaljas ja maitsetu muusikaline fraas neile, kes ükskõikselt pealt kuulavad, eriti siis, kui see pole ehitud mingite «fiorituuridega». Ent Claude polnud sugugi ükskõikne pealtkuulaja.) «Ah, härra Phoebus,» ütles tütarlaps silmi tõstmata, «ärge põlake mind! Ma tunnen, et ma teen halba.» «Teid põlata, ilus laps!» vastas ohvitser üleoleva ja peene viisakusega. «Teid põlata, kurat võtaks, mispärast?» «Et ma siia tulin.» «Ses suhtes, mu kallis, on mul teine arvamine. Ma ei peaks teid põlgama, vaid vihkama.» Noor tütarlaps vaatas talle hirmuga otsa. «Mind vihkama? Mis ma siis teinud olen?»