2. õigus rahvuskultuuri ja kelle säilitamiseks. 3. õigus tarbele ehk infole. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED. Eestsi on 15 maakonda. Maakond on oma regioonis riiklik haldus üksus. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikega. Maavanema nim ametisse valitsus, kui tema ametisse astumiseks on siiski vaja et teda toetaks. Selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanema nom ametisse 5ks aastaks. Rahva valitud esindus võimu organit maakonna tasandil ei ole. Maavalitsust finatseeritakse riigieelarvast. Maavalitsuse peamised ül: *korraldada ja kondineerida riikliku haldust. *käsutada riigivara. *korraldada ühistrantsporti, tervishoiu, kultuuri ja haridust. *planeerida regiooni arengut. Maavalitsus on riigikäe pikendust kohapeal. Kohaliku omavalitsus KOV. Vald ja linn on kohaliku valitsus üksused st, et neil on oma valitud esindus organ, valib rahvas. Alates 2005a sügisest iga 4a järelt. Valikogu valimised saavad hääletada kõik selle valla v linna elanike
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Eraõiguse eriharu. Turvaline paindlikkuse põhimõte- töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve. Avalik teenistus- töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finatseeritakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Tööõiguse allikad: -Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konvensioonid -Eurooma sotsiaalharta -EL töösuhteid reguleerivad aktid -EV põhiseadus -seadused- töölepingu seadus -Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused -Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid -Kollektiivlepingud Töösuhe on oma olemuselt lepingline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte(pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad).
annaabi.ee 
