maha/ liidetakse kasu sellele juurde. Kui tagatise väärtus on kahanenud alla minimaalse tagatissumma, tuleb tagatist suurendada. Forvardlepingu tingimused ei ole standardiseeritud osapooled lepivad omavahel ise kokku. Forvarlepinguga kaasneb risk, et teine osapool ei pea sellest kinni. · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha (nt. väljastatud laen) või muid finantsvarasid (nt. nõudeid ostjate vastu e debitoorne võlgnevus). Finantskohustus on lepinguline kohustus: · tasuda teisele osapoolele raha (nt. tagastada laenu) või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees ehk nn kreditoorne võlgnevus), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid).
o Tulevikutehingute turg Forwardturg Futuuriturg Optsiooniturg Swapiturg 4. Finantsinstrumendi mõiste ja liigid. Mõiste: On leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Liigid: Finantsvara põhiliigid: o Raha o Lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha vm finantsvarasid (nt antud laenud, ostetud võlakirja o Lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel o Teise ettevõtte omakapitali instrument (nt investeering teiste ettevõtte aktsiatesse) Finantskohustus: o Tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid o Vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel
klausel, mis tegelikult on oluline lihtsustus kogu võlakirjaarvutustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõikide perioodide intressid on võrdsed, mida aga reaalsuses juhtub üliharva. Kas väärtpaberid mõjutavad majanduse arengut? Väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi Organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid) Kas väärtpaberid mõjutavad riikide toimetulekut? Eelarve puudujäägi korral võib valitsus välja anda riigikassa võlatähti. Finantseeritakse lühiajalisi väljaminekuid Riigi garantii tõttu siiani peetud kõige väiksema riskiga võlakirjadeks Riik kohustub nad tagasi ostma. Kohustus kaob vaid riigi majanduse täieliku pankroti korral. Kindlasti mõjutavad riikide toimetulekut, kuna riigi võlakoormus suureneb ja
Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist. Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed jne) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad jne). Pikaajalised laenud, mida võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja püsiva finantseerimisvajaduse katmiseks, on nn. investeerimislaenud. Need on laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. Hüpoteeklaenuks nimetatakse laenu, mille
suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Nt kadum põhivara müügist või valuutakursside muutustest. Kasum/kahjum- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Finantsvara- on vara, mis on: a) raha; b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide
ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema. Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga. Rahandusministeerium on prognoosinud valitsussektori likviidsete finantsvarade kahanemist 2017. aasta lõpuks ca 1,6 miljardi euroni. Seejärel peaksid valitsussektori reservid Rahandusministeeriumi hinnangul taas kasvuteele asuma (vt tabel 8). Tasub tähelepanu pöörata, et keskvalitsuse likviidsed finantsvarad ei näita valitsuse käsutuses olevate reservide mahtu, millega vajaduse korral katta näiteks riigieelarve kulusid või täita
1) Kulu on mingi eesmärgi saavutamiseks kasutatud või loovutatud ressursside maksumus. 2)Kulu on majandusüksuse tegevuse arendamiseks ja eesmärkide taotlemiseks, sh tulu saamise eesmärgil tehtav väljaminek või vara loovutus, ent ka sel eesmärgil tehtud üritustest saadud kahju.*4 Finantsvarad on vara, mis on: (a) raha; (b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); (c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); (d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Põhivara - Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.
Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb
Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist. 70 Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata
o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
2) osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3) hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 3 4) korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5) hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus 1) Hinnad muutuvad läbipaistvamaks 2) Toetab elatustaseme tõusu 3) Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski 4) Väldib tarbetut riskide maandamist 16. Eurosüsteem - euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro Ülesanded: 1) Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2) Valuutaoperatsioonide teostamine
Ametlik rahapoliitika, mis tähendab intressimäärade mõjutamist Keskpanga poolt, võib mõjutada kohustusliku reservi määra. Keskpank võib osaleda rahaturu tehingutes – võib osta ja müüa väärtpabereid Raha pakkumine sõltub turunõudlusest – kuni 70ndateni sai pank mõjutada inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige likviidsem) M1= MØ+ vähemlikviidsed varad (säästuhoiused on vähem likviidsed hoiused + ...) M2= M1 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + Akumuleerimise eesmärgil hoitavad varad INFLATSIOON Kui raha pakkumine langeb alla taset, mis on vajalik majandusekasvu jagamiseks, siis jääb majanduskasv oma potentsiaalist maha
baasintressimäärade seadmisel. 7) Eesti Panga funktsioonid · osaleda euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises; · osaleda finantsstabiilsuse tagamises; · hoida käigus ning arendada usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme; · korraldada sularaharinglust Eestis, osaleda euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises; · hoida ja kasvatada Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid; · koguda ja avaldada finantssektori statistikat ja koostada Eesti maksebilanssi; · nõustada valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, teha koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. MAJANDUSKASV 1) Riikide arenguerisuste/elatustaseme kaudsed ja otsesed tegurid (joonis) 2) Majanduskasvu ja majandusarengu (3 kriteeriumi) defineerimine Kas kõik, mis on majanduskasv, on ühtlasi ka majandusareng
1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või
o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub
); · võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid jmt.). 10 väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi; organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid) ärikontseptsioon - koosneb neljast komponendist: toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab, ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest. üksiksumma - 1x, teatud ajaperioodi investeering. Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle
mis väljendub raha kasvukordajas ehk rahakordajas. Rahakordaja (m) on kohustusliku reservi (r) pöördväärtus (m=1/r) Raha mõõtmiseks kasutatavad näitajad on MO,M1,M2,M3. MO sisaldab ringlusesse emiteeritud sularaha ja seda näitajat tuntakse ka baasrahana.Selle näitaja kasutamine on langustrendiga,kuna sularaha kasutatakse maksevahendina järjest vähem. M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt. Krediidiasutused · Eestis litsenseeritud krediidiasutused o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee
1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on
1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on
moodustavad mitteaktiivse rahvastiku · väljatõrjumise efekt majanduspoliitika fenomen, mille kohaselt põhjustab ühe kogunõudluse elemendi suurendamine teise elemendi kahanemise ehk väljatõrjumise · väärtpaberiturg turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi; organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid) · väärtuseline (ad valorem) tollimaks tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Ä · äri kauba või teenuse tootmine ja müük so väärtuse loomis ja vahetusprotsessi. · äri unikaalsus konkreetne ärieelis, miks klient eelistab osta just pakutavat toodet, aga mitte konkurentide oma. · äriidee üldnimetus sellele, mis äri tehakse mitte liiga üldine ega kitsas.
võimelised töötama; moodustavad mitteaktiivse rahvastiku väljatõrjumise efekt - majanduspoliitika fenomen, mille kohaselt põhjustab ühe kogunõudluse elemendi suurendamine teise elemendi kahanemise ehk väljatõrjumise väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi; organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid) väärtuseline (ad valorem) tollimaks - tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Ä äri - kauba või teenuse tootmine ja müük - so väärtuse loomis- ja vahetusprotsessi. äri unikaalsus - konkreetne ärieelis, miks klient eelistab osta just pakutavat toodet, aga mitte konkurentide oma. äriidee - üldnimetus sellele, mis äri tehakse - mitte liiga üldine ega kitsas.
1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4. korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5. hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 6. kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi 7. nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid! (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)? 1
annaabi.ee 
