2 KONKURENTS TURUL 5 Konkurents on see, mis sunnib krediidiasutusi pidevalt läbi viima uuendusi, pakkuma uusi võimalusi ja lahendusi ning olema oma tegevuselt efektiivsemad ja kliendisõbralikumad, kui ülejäänud samu teenuseid pakkuvad firmad. Panga põhifunktsioonid määravad ettevõtte jaoks ära peamised tulude ja kulude allikad. Tulude allikatena võiks välja tuua intressi- ja teenustasu tulud ning samuti ka netokasum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest. Kulude allikatena väärivad mainimist samuti intressi-, teenustasu- ning halduskulud, samuti ka netokahjum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest. (Ahmet, I. 2015) 2.1 Teenusepakkujad laenuturul 2014.aasta I poolaastal kasvas pankades laenuportfellide maht 1.5% ehk 218 miljoni euro võrra. Laenud äriühingutele moodustasid 44% ja laenud eraisikutele 48%, ülejäänud 8% moodustasid laenud finantseerimisasutustele ja valitsusele
dollarit. (Kosares 2007, 41) "Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota seeläbi kullaomanikele või kullakaevanduste aktsionäridele kasumit. Teine põhjus ei ole nii lihtne, kuid on see eest võimsam. Nagu teada, ei sõltu kuld ühestki teisest finantsvarast, sealhulgas võlakirjad, aktsiad või valuutad. Kui teistelt finantsvaradelt oodatavad kasumid on väikesed, tasub igal juhul kullasse investeerida. Aga kuna kuld ei sõltu teistest finantsvaradest, võib selle hind ka koos nendega tõusta. Just nende omaduste tõttu peetakse kulda tugevaks finantskindlustuse vormiks. (Kosares 2007, 62) "Ma arvan, et käibevaluuta käekäiku jälgides oleme näinud piisavalt selgelt, milline on selle hind võrreldes kullaga. Tegemist on pikemaajalise probleemiga. Mulle näib see väga tõsine ja kui teie nii ei arva, siis tarvitseb vaid küsida, miks keskpangad hoiavad oma reservides nii palju kulda; kulda, mis ei teeni neile intresse ja mille
juhtimisel otsuste tegemisel kas valida raha või valida investeeringud. Finantsturud pakuvad investoritele erinevaid võimalusi omada tervet rida erinevaid varasid või valida kohustustega seotud instrumendid, mida kõiki iseloomustavad erinevad likviidus, tulu ja kulu näitajad. Orienteerumine pakkumiste paljususes ja nende tingimustes on sageli suhteliselt keeruline. Seetõttu on esmaseks tingimuseks seada optimaalne kombinatsioon finantsvaradest ning kohustustest, mis maksimeerivad ettevõtte tulu ning minimeerivad võimalikud kulud, hoides ettevõtte likviidsuse vajaliku taseme.Seetõttu tuleb praktikas arvestada varade alternatiivväärtust ning sellega kaasnevaid potentsiaalseid kulusid. Hindamine peab toimuma pidevalt, et reageerida turu võimalikele muutustele ning sellest lähtuvalt muuta oma varade struktuuri. Üldiselt hinnatakse raha alternatiivväärtust arvestusliku tulu või kuluga, mida saadakse
Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma
hind rendileandja ja rendilevõtja omavahelisest kokkuleppest. Makrotasandi riskid on laiaulatuslikumad ning kinnisvaraomanikel ei ole nende eest kaitset, kuna mõju on suunatud üldisest globaalsest keskkonnast üksikule ning hõlmab suuremat osa kinnisvaraga seotud tegevustest. Kinnisvaraturg on oma olemuselt väga mitmekesine, kuna turul olevad kinnisvaraobjektid pole alati üheselt võrreldavad. Erinevalt finantsvaradest on kinnisvaraturg vähem likviidsem, mistõttu võib vara müügiperiood kujuneda pikemaks. Põhjuseks, miks kinnisvaraturg on võrreldes finantsvaradega kõrgema likviidsusriskiga, on madalam tehingute tase, suuremad tehingukulud ning väiksem turuosaliste arv. Seega esineb likviidsusrisk eelkõige tingimusel, et turuaktiivsus on madal ning sagedaste tehingute teostamine ei ole võimalik. Sellest tulenevalt eksisteerib turul
annaabi.ee 
