Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr
Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr
4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100
tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada ühte kaupa teisest; teadlikult kujundatud protsess, mille käigus luuakse ettevõttest või tootest potensiaalse kliendi teadvuses eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand 56. Raha – võlakirjad ja muud omandiõigused, mida on tõlgendatud finantsvaradeks, ning mida parajasti vahetatakse kaupade vastu turul 57. Reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil 58. Ressursid – põhielemendid, mida kasutatakse kaupade või teenuste loomiseks; ressursid majanduses on nt. inimene, maa töö ja kapital –
säästud lubavad. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2. osa) Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule. Majanduse üldine seisukord sõltub rahamassi liikumise efektiivsusest investeerijatelt kapitali vajavate eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide käsutusse. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja kohustuste loomisele. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja/või võlakirjad, finantsnõuded jne. Finantskohustused kujutavad endast firma võlgnevust kreeditoridele.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus"))
võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank). Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad ja finantskohustused: finantsvaradeks on raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, igasugused finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks:
t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda ajutiselt täiendavalt vaja läheb ehk kelle eelarve on puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik
Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele. Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda vaja läheb ehk kellel on ajutine eelarve defitsiit. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused.
kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused.
Institutsionaalne investor (institutional investor) on organisatsioon, mis kaupleb suuremas koguses väärtpaberitega. Näiteks investeerimisfondid, pensionifondid, kindlustusfirmad. Individuaalne (indiviidist) investor (individual investor) on isik, kes investeerib valitud alaväärtustatud aktsiatesse, mis ootuste kohaselt suurendavad tema personaalse investeerimisportfelli väärtust ning loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanide elluviimiseks. Otsustusteooria (decision theory). Finantsvaradeks on aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud. Aktsiate turukapitalisatsioon (equity market capitalization) on kõikide börsil noteeritud ettevõtete lihtaktsiate turuväärtus kokkuliidetuna, s.o. ettevõtte omakapitali turuväärtus. Institutsionaalne investor (institutional investor), vastandatuna eraisikust investorile, on näiteks pensionifond, kindlustusfirma jms. Liitintress (compound interest) -- intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste
annaabi.ee 
