• finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine; • käibekapitali ja likviidsuse juhtimine; • majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine. 29 Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist? Perspektiivse finantsplaani puhul lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest. Finantsprognoosi periood ulatub 2-10 aastani. Lühiajalised plaanid koostatakse majandussubjekti finantsvajaduste ja nende katmise võimaluste kohta järgnevaks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks ning on tunduvalt konkreetsem. 30 Loetle finantsplaneerimise kolm põhilist etappi; -majandussubjekti pikaajaliste eesmärkide kindlaksmääramine perspektiivis 10-15 aastat •uute turgude hõivamine; •uute toodete väljalaskmine; •ühinemised, jagunemised, ülesostmised. -perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine
Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse (vt. Lisa 5). Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust: _ rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest finantsplaanist; _ määratakse kindlaks eksperthinnangute teel; _ võetakse aluseks tootmisharu keskmine tase. 34. Millele tugineb lühiajaline finantsplaneerimine? Plaanid koostatakse majandussubjekti finantsvajaduste ja nende katmise võimaluste kohta järgnevaks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks. Lühiajalise finantsplaneerimise korral kajastatakse majandussubjekti finantsvajadusi ja nende katteallikaid võimalikult detailselt. Lühiajalise finantsplaneerimise korral ei ole otstarbekas rakendada protsendimeetodit 35. Loetle eelarve funktsioonid; Eelarve funktsioonid: _ kajastavad majandussubjekti tulevaste finantsvajaduste suurust ja nende ajalist jaotumist;