Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid
-finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )( )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud.
o Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning o Mille arveldamine toimub tulevikus. o Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward, futuur, swap ja optsioon. 5. Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid. Liigid: Emiteerivad finantsvahendajad (pangad, hoiuasutused, hoiupangad) Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine o Vaba raha liikumise kiirendamine o Info- ja tehingukulude vähendamine o Riskide vähendamine
laenuandjad), ja need, kelle kulutused ületavad nende jooksvaid tulusid antud perioodil (laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10). 1.1 Finantsvahendusasutused ja finantsvahendajad. Finantsvahendusasutuse poolt teostatav finantsvahendus seisneb põhimõtteliselt selles, et säästja laenab oma raha finantsvahendusasutusele, mis paigutab selle omakorda edasi (andes välja laene, ostes aktsiaid või muud varasid, millesse ta soovib investeerida). Siinkohal on tähtis mõista, et finantsvahendusasutused pole lihtsalt agendid, kes " tutvustavad" laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10)
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru
Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a
reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele
laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pangalaen. Kui inimesed läksid kullassepa juurde laenu küsima, kirjutas ta välja veksleid. Kullassepp kirjutas välja veksleid rohkem, kui tema juures tegelikult kulda oli, muutes selle aktiga otseselt raha loojaks. Raha omadused: stabiilne, kaasaskantavus, jagatav, kulumiskindel, kergesti äratuntav, raksesti järeletehtav Bartertehing - kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta 2.Eesti rahandussüsteem. Finantsvahendajad. Pankade liigib. Keskpanga ülesanded. Eesti Pank osaleb majanduspoliitikas iseseisva raha krediidi ja panganduspoliitika kaudu. Valitsus ei langeta majanduspoliitilisi otsuseid ilma
dikteerida. 5. Tarnijate tingimisvõim turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid kohuseid vähendama. · Vahendajad: Vahendajateks on: - Edasimüüjad (leiavad tarbijad ja müüvad neile) - Logistikaettevõtted (transpordivad ja ladustavad) - Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad eetevõtted, reklaamiagentuurid, meediaettevõtted jne) - Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad jt) ¤ Turunduslikud vahendajad on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edastada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale. · Huvigrupid: Huvigruppide all mõeldakse rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. 1. Huvigr, kelle huvid langevad kokku ettevõtete huvidega ( nt aktsionärid, pangad) 2
Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud 50
41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 48 Krediidiasutus- ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. (kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank
kliendi soovide rahuldamist. 6.Iseloomustage vahendajate liike. Vahendajateks on: 1)Edasimüüjad (jaotuskanali ettevõtted, kes leiavad ettevõtte toodangule tarbijad ning müüvad ettevõtte tooteid neile) 2)Logistikaettevõtted (ettevõtted, kes transpordivad ja ladustavad ettevõtte toodangut) 3)Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad ettevõtted) 4)Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents
Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile. Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks. Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks.
juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi vajadustele, samuti pakutakse väikese käibega tooteid ning uusi tooteid. Seega konkureerib investeerimispanganduse finantstoodete pakkumises kommertspangandusega.
Turu risk inflatsioonist, vara/raha/valuuta väärtuse muutused turul Likviidsus risk eelkõige tähtaegade sobivus/sobimatus, kui mul on vaja kas ma saan seda kohe kasutada või ei saa Hajutamisrisk kui palju on turul erinevaid teenusepakkujaid, võimalused ja vajadused, olenevalt toodetest. Kui säästjad laenuvõtjad otse saavad turul kokku nim. seda otseseks finantsseerimiseks. Enamus juhul tulevad mängu finantsvahendajad ehk raha asutused, seda tegevust nim. kaudseks finantsseerimiseks. Valdav mass tehinguid toimubki erinevate raha asutuste kaudu, selle finantsvahenduse eesmärgiks on raha ja kapitali ümber jaotamine, säästjate ja laenajate vahel ning uute finantsvarade- ja kohustuste tekitamine. Muuta raha liikumine efektiivseks ja kliendi jaoks võimalikult mugavaks. Raha asutused on liigitatud ajalooliselt kahte suurde gruppi. Ühed hoiuseid vastu
Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas ja üldisemalt. Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, eelistused, arusaamad ja käitumine. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. Neiks on: hankijad, vahendajad: kaubandusettevõtted, logistiliste ja turundusteenuste osutajad, finantsvahendajad, tarbijad, konkurendid, sisemised ja välised huvigrupid: pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid ja lokaalsed huvigrupid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum.
Investeerimishoiuse olemus, riskid o Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest o tähtajaline hoius, mille intress soltub osaliselt voi täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi voi selle alusvara väärtusest voi selle muutusest. o Riskid: o lepingu alusvaraga seotud intresse ei ole aranteeritud o lepingu katkestamise eest trahv o intressitulu voidakse tulumaksustada o o 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid o Finantsvahendajad, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda raha erinevate finantsturu instrumentide ostmiseks. o Tuubid: o Aktsiafond enamus vara investeeritakse aktsiatesse o Volakirjafond pikaajalise fikseeritud tuluga väärtpaberitesse o Rahaturufond rahaturu instrumentidesse o Segafond aktsiad, volakirjad, rahaturg o Fondifond teistesse fondidesse o Riskikapitalifondid investeeritakse äriinglitesse
Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks. 16.Mis on finantsinstitutsioon? Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid. 1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad
koguseid vähendama. Vahendajad: Turunduslikud vahendid on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustuda, müüa või jaotada ettevõtte tooteid lõpptarbijale. Vahendajateks on: edasmüüjad, nii hulgi- kui jaemüüjad. Tihtipeale organiseerunud, olulise kauplemisjõuga. logistikaettevõtted, transpordivad, ladustavad turundusteenuste osutajad, aitavad suunata ettevõtte tooteid ja teenuseid õigetele turgudele. aitavad korraldada kommunikatsiooni. Finantsvahendajad pangad, krediidiasutused, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske. Huvigrupid: Rühmitused, kes tunnevad ettevõtte tegevuse vastu huvi. Võivad mõjutada. Aktsionärid, ettevõtte juhid, töölised. Finants: pangad, börsimaaklerid. Kellest ettevõte on huvitatud. Massikommunikatsioonikanalid Üldsus, kujundab ühiskondliku arvamuse Kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, aga kellest ettevõte ei ole.
Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemaks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3
Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt.
seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring
(vestid+signaalrakett) pealekauba. Ettevõtte põhilisteks hankijateks on: · Ehitusmaterjalide kauplused · Masinate hooldus- ja müügifirmad · Eesti Energia · IT teenused- jooniste programmeerimine, arvutamine. Ettevõtte põhilisteks vahendajateks on: · Meedia - tänu reklaamile tutvuvad tarbijad tootega, see tähendab, et toode muutub tarbijale kättesaadavamaks. Reklaami abiga saab teha hinnapakkumised inimestele kättesaadavaks; · Finantsvahendajad - tänu kellele ettevõtte saab võtta pangast laenu ning seda kasutada ettevõtte alustamiseks nii saab tarbija kiiremini lõpptoodangu kätte. Klientuuri segmendid: Lõpptarbijad demograafilisel alusel: · Tarbijateks on keskealised perekonnad; · Tarbijateks võivad olla nii mehed kui ka naised; · Tarbijate eluviis on sportlik ja seiklusrikas. Lõpptarbijad majanduslikel alustel: · Tarbijate keskmine sissetulek on vähemalt 7000 krooni;
Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha
Parkimistasu 50. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid
finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga
sarnased tooted ntx. lennukirehv vs autorehv), üldised konkurendid (kliendil on kindel eelarve ning kõiki olemaolevaid tooteid osta ei saa, siis peab valima kas ntx külmkapp vs reis). d. Vahendajad on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale. Vahendajateks on; edasimüüjad, logistikaettevõtted, turundusteenuste osutajad, finantsvahendajad) e. Huvigrupid on rühmitused, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. 4. Segmenteerimise olemus, eesmärk, nõuded segmentidele. Ettevõtte strateegiat, mille korral rahuldatakse vaid teatud turusegmenti või segmenti, tuntakse sihtturunduse all. Sihtturunduse kasutamisel valib ettevõte välja need tarbijate grupid, keda ta on võimeline kõige paremini rahuldama
seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring tähendab plaanipärast
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. 2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi
äripotentsiaali, usaldusväärsust. Tarbijad- on targad ja informeeritud. Hindavad kui palju kasu toode või teenus annab. Konkurendid- tähtis on konkurentide analüüs- ettevõtte edu aluseks on kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konkurentide poolt pakutu. Vahendajad- on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale (edasimüüjad, logistikaettevõtted, finantsvahendajad). Huvigrupid- tunnevad huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda mõjutada. 1) Huvid langevad kokku ettevõtte huvidega- finantsringkonnad, 2) Ettevõte on huvitatud, kuid nemad huvitatud pole - üldsus, massikommunikatsioon, 3) On ettevõtte tegevusest huvitatud, kuid ettevõte nende omast ei ole. – riiklikud võimuorganid. 11. Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline
3) piisav järelevalve (finantsinspektsiooni töhusus). Eesti Panga peaeesmärgid 1) Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel; 2) Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine; 3) Eesti finantssüsteeemi, eelkõige makse- ja arveldussüsteemide efektiivsuse ja arengu toetamine; 4) ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine Eesti Panga strateegilise arengukava kohaselt ·võtta suurema tähelepanu alla finantsvahendajad, kes ei ole pangad; ·arendada finantsasutuste ühtset järelevalvesüsteemi (finantsinspektsioon); ·olla valmis rahvusvahelistest tavadest rangemate usaldatavusnormatiivide ja muude regulatsioonide kehtestamiseks vastavalt üleminekumajanduse suurematele makro- ja mikroriskidele. 15 Pangajärelvalve prioriteetid ·tururiskide suurem arvestamine usaldatavusnormatiivides, ·krediidiasutuste operatsiooniriskide juhitavuse tagamine,
säästusid) ning avalik sektor Rahapoliitika riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse raha pakkumist ja intressimäärasid. Rahapakkumise kujundamisel on tähtis roll vabaturu operatsioonidel ehk interventsioonidel, seadusandlikel direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk säästjad ja investorid: (kommertspank, hoiu- ja laenuühingud, erinevad fondid- pensionifond, investeerimisfirmad, aktsiaturud.) Keskpank vastutab oma riigi valuuta vahetuskursi kujunemise eest ning haldab välisaktivate reserve. Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada
annaabi.ee 
