arvelduskonto väljavõtte alusel. Pangamoodulis tehingute kirjendamine toimib täpselt samamoodi nagu kassamoodulis. Näide : D 12261 D 4004 K 1010 K 12261 Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või kuludes (kontol 6041). Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes (kontol 4340). 6 2. NÕUETE ARVESTUS Lühiajalised nõuded on : nõuded ostjate vastu, muud lühijalised nõuded ja ettemakstud kulud. 2.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis
laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga tasumise juures peab olema juhataja kinnitatud ostuarve või vastav makset tõendav dokument. Rahakontod hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused ja ümberhindamised näidatakse raamatupidamiskohustuslase finantstuludena või -kuludena. Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
Kontoväljavõtted on firmale raamatupidamise algdokumentideks, mille alusel sooritatakse raamatupidamiskandeid. 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja SEB pangas. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale Kreedit pank 3.3 Kassatehingud
Kui välisvaluutas fikseeritud kohustus või kulu tasutakse välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel. Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud kasumit või kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena. Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes. 12 8.3. Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab juhataja ning müügimees. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku dokument, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha hoidmine toimub seifis ja vastutavaks isikuks on juhataja.
Aastal 2016 koosnes Balsnack International Holding AS-i aastakasumist 75,3% Tootjavastutusorganisatsioon OÜ dividendist. Investeeringut sidusettevõttesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Muudes ärituludes kajastatakse nt kasum tehingustest põhivaraga, tulud sihtlaekumisest, kindlustushüvitused, muud äritulud. 17 Sidusettevõtte aktsiad on bilansis aktiva poolel. Kasumiaruandes kajastatakse finantstuludes. 3.3 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse põhivara soetamisel brutomeetodi arvestuspõhimõtet. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Sihtfinantseerimisena on saadud PRIA toetust põhivarade soetamiseks. 18 4. OMAKAPITAL
detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursi alusel. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad
Teenuseid, mille osutamine kestab kauem kui üks aruandeperiood, kajastatakse tulu valmidusastme meetodil. See tähendab, et tulude kajastamine on vastavuses teenuste osutamiseks tehtud kuludega. Samuti peab olema teenuse valmidusastet võimalik usaldusväärselt mõõta ja hinnata ning selle meetodi kasutamine eeldab korrektset tulu- ja kuluarvestust projektide ja teenuste lõikes (Otsus-Carpenter, 2016, lk 81). Kasumiaruande skeem 2 ärituludes ja finantstuludes kajastatakse tulud, mis tekivad intressi-, dividendi- ja kasutusrenditulu näol. Need tulud kajastatakse ka tekkepõhise arvestusprintsiibi ja tulude - kulude vastandamisprintsiibi alusel (Tikk, 2016, lk 258-262). Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest (Garminder-Laur, 2001, lk 26).
annaabi.ee 
