TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kasirova FINANTSSTABIILSUSE ANALÜÜS AS TEHO NÄITEL TEO Ainetöö Juhendaja: O. Jelfimova Tallinn 2009 1.1 ........................................................................... 5 1.2 .............................................................................6 , . , , . , : , . , , ,
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad.................
Eesti panga ülesanded 1. Mis on Eesti Panga peamine ülesanne? Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes. 2.Missuguseid rahapoliitilisi otsuseid kehtestab Eesti Pank? Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab
Keskpanga tõeline, mitte üksnes juriidiline sõltumatus on ühiskonnale kasulik, sest see aitab ohjata inflatsiooni, ilma et majanduskasv seetõttu kannataks. Eesti Panga seaduse kooskõla EKP ja teiste Euroopa riikide keskpankade õiguslike määratlustega tõendab, et Riigikogu on seaduse vastuvõtmisel lähtunud Euroopa panganduse põhimõtteist ning Eesti Panga kui juriidilise isiku staatus on igati kooskõlas Euroopa nüüdisaegse praktikaga. Rahapoliitika teostamine, seega ka raha ja finantsstabiilsuse tagamine on enamikus maailma riikides pandud keskpangale. Seda sellepärast, et täitevvõim võib poliitilistel kaalutlustel, lühiajalisi majandusülesandeid lahendades, tuua ohvriks riigi pikaajalised majandushuvid. Kaitstes rahapoliitilisi otsustusi päevapoliitilise sekkumise eest, saab keskpank aidata hoida madalamat inflatsioonitaset, ilma et majanduskasv peaks aeglustuma. (Eesti Pank 2013) Poliitiliste plaanide lühiajalistest huvidest lähtudes võib saavutada majanduse arengu
pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine: · Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF European Financial Stability Facility) loomine mais 2010 · Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM European Stability Mechanism) loomine 2010 sügisel · fiskaalstabiilsust tagavate seadusandlike aktide vastuvõtmine, 2011 · Euroopa Nõukogus on arutamisel nn kakspakk-määrused, mis peaks vastu võetama lähiajal Kriis on pannud nii EU liikmesriikide valitsused kui ka Euroopa Keskpanga aktiivselt tegutsema.
pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Tekkis nõiaring. Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit tervikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri jõupingutusi, et tagada finantsstabiilsus, toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning parandada majanduse juhtimist. Kriis paljastas süstemaatilised puudused majandus-ja rahaliidu ülesehituses. Nende puuduste parandamiseks algatasid riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid mitmesuguseid meetmeid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ning euroala ja kogu ELi regulatiivse struktuuri tugevdamiseks. Lepiti kokku ulatuslikus majanduse juhtimise reformis, et vältida samalaadseid šokke tulevikus. ELi tasandil on paranenud poliitika koordineerimine liikmesriikide vahel. Finantsstabiilsus. Pangandusliidu loomine Kriis tõi esile tõsised puudused finants-sektoris. Valitsused pidid sekkuma, et hoida ära mitme panga pankrotistumine. Selleks et vältida samalaadse olukorra tekkimist
enamik Eestis tegutsevatest pankadest on filiaalid või tütarpangad. Enim mõjutas muudatus iseseisva likviidsusjuhtimisega panku. Eurosüsteemis kasutatakse likviidsuse juhtimiseks keskpanga pakutavaid laenu- ja hoiustamisvõimalusi. Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010. aasta teises pooles 600 miljoni euro võrra, mis moodustab kogu bilansimahust 3%. Finantsstabiilsuse seisukohalt panganduse likviidsusriskid pigem alanevad, sest hoiusemahu kasvuga ei kaasne laenumahu kasvu. Üldise likviidsusjuhtimise seisukohalt ei ole eurole üleminekuga kaasnenud operatsioonilised riskid ohustanud finantsstabiilsust, kuna hoiustamise tehingu operatsiooniline ebaõnnestumine tähendab pangale eelkõige saamata intressitulu. Eurole üleminek mõjutas veidi pankade kohustusi, kuna mõned pangad kasutasid vabanenud raha emapangalt võetud laenu tagasimaksmiseks
Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne. Kui hinnastabiilsuse eesmärk on täidetud, siis toetab Eesti Pank kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ka muude Eesti ja euroala majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
Euroopa Keskpanga ülesanded Euroopa Keskpanga missioon on sõnastatud järgnevalt: Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. (Euroopa keskpank ... 2013). Eurosüsteemi missiooni sõnastuses on välja toodud finantsstabiilsuse kaitse ning Euroopa finantslõimumise edendamine. EKP Nõukogu sõnastas 1998.aastal hinnastabiilsuse kvantitaviivse eesmärgi. Nende eesmärgiks on hoida inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Põhjuseks miks Euroopa keskpanga peamiseks ülesandeks on hinnastabiilsuse säilitamine toetub arvamusele, et parim viis elatustaseme tõstmiseks on pidev hinnastabiilsus. Lisaks peetakse seda peamiseks parameetriks, mida Euroopa
sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, kütused ja elekter moodustavad vaid 1,6% kogu ekspordist[3]. Ungari majandus sai üleilmses kriisis tugevalt kannatada. 2008. aastal sõlmis Ungari 20 miljardi euro suuruse finantsstabiilsuse paketi, nn majanduse päästepaketi IMFi, ELi ja Maailmapangaga. Ungaris on Euroopa Liidu üks madalamaid tööhõive määrasid ning selle numbri tõstmine on valitsuse oluline prioriteet. Eurostati andmetel on 2013 aasta märtsi seisuga töötus langenud 10,6% 8,3%le. Ungari eksport oli 2012. aastal 80,1 mlrd eurot, kasvades eelnenud aastaga võrreldes 0,9%. Ungari eksport on peamiselt suunatud EL liikmesriikide turgudele (70,4%). Suurimad eksporditurud olid 2012. aastal
funktsioonid. Iga ülesanne teenib kindlat eesmärki, mille poole organisatsioon püüdleb. Samas ei tohiks EL hakata riikide funktsioone üle võtma, liikmesriik on eraldiseisev ja toimiv üksus ning seda ei tohi muuta. Väga paljud sealhulgas ka mina olen seisukohal, et Euroopa Liit peab teenima liikmesriikide huve, mitte vastupidi. Ajaleht Postimees korraldatud lugejagallup uuris vastajatelt hiljuti, kas Euroopa Liit peaks finantsstabiilsuse tagamiseks riikide mõned funktsioonid üle võtma ning 1167 vastajast suurem osa ehk 71,6 protsenti leidis, et seda ei peaks tegema. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. [http://ec.europa.eu/eesti/pdf/el_viktoriin/el_sinu_jaoks_lk_44-65.pdf] 2. [http://europa.eu/pol/cfsp/index_et.htm] 3. [http://www.e24.ee/635134/lugejad-el-ei-peaks-riikide-funktsioone-ule-votma/]
Lõige 6: Finantskriisi olukorras või selle ennetamiseks võib osutuda vajalikuks Riigikogu operatiivne otsus riigipoolseks sekkumiseks. Seetõttu on eelnõus ette nähtud võimalus, et Riigikogu otsustab riigieelarves ettenähtust suuremas ulatuses kohustuste võtmise finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks seoses finantsasutuste aktsiate, osade, muude osaluste ja finantsvara omandamise või välisriigi või euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summadega (kas õiguslik lünk? sõnastus ei sisalda väljaspool eurotsooni olevaid EL liikmesriike?). Pärast sellist Riigikogu otsust algatab Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu, mille menetlemine aga ei takista Riigikogu otsuse rakendamist. Arenenud, usaldusväärse ja läbipaistva finantssektorita ei ole tänapäeval majanduse funktsioneerimine mõeldav. Regulatsiooni
2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga ülesanne on tagada hinnastabiilusus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma ülesande täideviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis, korraldab sularaharinglust Eestis, valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 3 Eesti Pank Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal. 19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima
Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 5 KREDIIDI ASUTUSED
Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. (6) Eesti Pank teeb koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega . (7) Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras.
Koge on kõhukas ja enamasti ühe mastiga kaubalaev. Suurenenud kaubavedu erinevatesse sihtkohtadesse tõi endaga kaasa vajaduse pidevalt suurendada lastiruumi ning selleks olid koged justkui loodud. Ühte kasutuses olevasse kaubalaeva mahtus kuni 24 tonni kaupa. (4) Eesti Panga funktsioonid Eesti Pank tegeleb: (1) Eurosüsteemi ühtse rahapoliitika otsuste tegemises ja nende elluviimises (2) Raharingluse korraldamisega (3) Finantsstabiilsuse tagamisega (4) Nõustab ja teeb koostööd majanduspoliitilistes küsimustes (5) Teeb statistikat Eesti finants- ja välissektori kohta (6) Investeerib kinnisvara Eesti Panga ülesandeks on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine. Milleks omakorda on keskpangal vaja teha rahapoliitilisi
laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine Hinnastabiilsuse kasulikkus –Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal) Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb nii pikaaegseid liiga kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni perioode. Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja majandusaktiivsust.
Settlements). Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt on Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, mis: teostab riigi rahapoliitikat on täitevvõimust sõltumatu põhiseaduslik institutsioon tagab hinnastabiilsuse Eestis seisab hea finantsstabiilsuse eest Eesti Panga funktsioonid: osaleb riigi majanduspoliitikas hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis korraldab sularaharinglust Eestis valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas Eesti Panga ülesanded on ära toodud Eesti Panga seaduses (§ 2 lg 2). Hinnastabiilsus saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil.
tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika e. fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika)
Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma missiooni elluviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele
toob kaasa nende kasumlikkuse tõusu mittekaubeldavate suhtes. – Vähenevad kulud, sest kaubeldavate kaupade kodumaine hind suureneb, aga mittekaubeldavate kaupade hind ei muutu Vahetuskursi muutmine • Teooria: parimaks võimaluseks välistasakaalu saavutada - vahetuskursi vabaks laskmine • Vastuväide - paljude arenguriikide valuutaturud on liiga õhukesed vahetuskursi ülemäärase volatiilsuse vältimiseks ning väikestel avatud majandustel on üldise finantsstabiilsuse eelduseks mõningane vahetuskursi stabiilsus Vahetuskurss ja rahapoliitika • Teoreetilised mudelid vahetuskursi määramiseks – Keynes – Mundell – Fleming – Ostujõu pariteet – Intressipariteet – Ülehindamine (overshooting) – Portfelliteooria – Varade hinna teooria – Mullide teooriad • Ükski neist ei suuda vahetuskursside tegelikku liikumist täielikult seletada Režiimi valikud • Teooriad:
eelarvepoliitikat, mis oleks vastavuses optimaalse valuutapiirkonna eduka toimimise eeldustega. Teatavasti on fikseeritud vahetuskursi tingimustes majanduse tsükliliste kõikumiste tasakaalustamise peamine vahend eelarvepoliitika. SGP raamistik näitab selgelt, et eesmärk on hoida eelarvedistsipliini nii praegu kui kaugemas tulevikus. Sellise lähenemise põhjus on üsna pragmaatiline eelarvedistsipliin on eelduseks turgude valmisolekule rahastada riikide laenusoove ja tagab seega laiema finantsstabiilsuse. SGP raamistik peab toetama ühtse rahapoliitika edukat toimimist olukorras, kus eelarvepoliitika on ELis detsentraliseeritud. 21. Struktuurse tasakaalu leidmiseks korrigeeritakse nominaalset eelarveseisu kahe arvutusega. Nimeta need ja seleta lähemalt. Esiteks, eemaldatakse ühekordsed tegurid. Juhul kui teatud aastal riik saab mingit tulu üle teatava protsendi, mida loetakse tavaliseks, siis ületav osa loetaks ühekordseks tuluks ja korrigeeritakse struktuurse tasakaalu arvutuses välja
protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine. Oluline muutus toimus tööstuse arengus, kus alates septembrist 1998 on füüsilised müügimahud väiksemad eelneva aasta tasemest. Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust. Kaasaegse, mitmekülgseid finantsteenuseid pakkuva ning konkurentsivõimelise finantssektori tekkele on kaasa aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik. Valuutakomitee tingimustes on finantsstabiilsuse säilitamiseks olulise tähtsusega finantssektori tugevus. Seetõttu on Eesti Panga poliitika rahareformijärgsel perioodil olnud suunatud pankade kapitaliseerituse tugevdamisele ning piisavate likviidsuspuhvrite kindlustamisele. Eesti pangandussektoris domineerivad kaks universaalpanka, mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber moodustuma konsolideerimisgrupid, mis võimaldavad pankadel pakkuda laialdast valikut finantsteenuseid
investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Mis on valuutakomitee süsteem ja kuidas see toimib? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee süsteemi tunnused: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; 2. kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud
väljaselgitamiseks; analüütikud määravad kindlaks finantsanalüüsi suuna. Kõik finantsarvestuse kasutajad tunnevad huvi informatsiooni ettevõtte vara vastu, selle koostise ja struktuuri vastu. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks. Tänapäevase majanduslanguse olukorras õige ja usaldusväärne finantsinformatsioon omab suure tähtsuse. Tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele. Minu töö eesmärgiks on raamatusbilansi olemuse avamine ja selle tähtsuse ettevõtte finantsjuhtimiseks määramine. Töö on jagatud kolmeks osaks
Korpotatsioonid moodustatakse korporatsiooni Resolution Trust Corporation (RTC) eeskujul, mida kasutati 1980ndate lõpus halbade laenude likvideerimiseks. 29. septembril 2008 lükkas USA Senat Paulsoni plaani tagasi, kuid see võeti vastu 1. Oktoobril. 3. Oktoobril kiitis USA Kongress Paulsoni plaani heaks (Emergency Economic Stabilization Act of 2008). 5. Oktoobril kirjutas USA president Paulsoni plaanile alla. Algas korporatsiooni moodustamine ja kaastöötajate valimine. Finantsstabiilsuse juhatuse (Office of Financial Stability) juhiks määrati Ed Frost, endine Goldman Sachs Group Inc tipp-manager. 13.novembril 2008 tehti ettepanek loobuda pankade mittelikviidsete aktsiate väljaostmisest, kuna see ei ole mitte kõige efektiivsem vahendite kasutamise viis. USA päästeplaan seisnes üksikutelt pankadelt ostetud halbade võlgnevuste ostmises. Nii päästvad ameerika maksumaksjad oma rahaga liigseid riske võtnuid ettevõtteid. Midagi
Töö koosneb 44 leheküljest, kaasa arvatud 2 lisa: ettevõte kolmeaastane bilanss, kasumiaruanne. Esimeses peatükis antakse ülevaade krediidivõimeluse olemuse ja krediitivõimelise kriteeriumite. Teises peatükk sisaldab krediitivõimelise näitud. Põhimeetodite selgitamiseks on kasutatud erinevate autorite õppevahendid ning majandusteaduse doktorite ja finantsanalüüsi asjatundjate tööd. Kolmas peatükk sisaldab likviidsuse, maksejõulisuse, rentaabluse,finantsstabiilsuse ja käibivuse finantskoefitsientide arvutamist ettevõtluse näitel. Peale selle, kolmas osas on töö autori kommentaar bilansi ja kasumiaruanne analüüsiks ning ettevõte finantskoefitsientideks. Antud lõputöö uurimusobjektiks on Sunmax OÜ raamatupidamisaruandlus. Autori poolt oli valitud tõlgenduse ja analüüsimise metoodika. 43 SUMMARY
Eesti Panga olemus ja roll Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeimasse organisse - nõukokku - ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Eesti Panga ülesanded on: - Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; - ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus 2 aitab vältida inflatsiooni-deflatsiooni
et Kreeka näitaks vastu solidaarsust, mida teised liikmesriigid on tema vastu näidanud. Saksamaa on teravalt kritiseerinud Kreeka praegusi otsuseid, öeldes, et riik peab kindlamalt oma kärpekava järgima. Samas on Kreeka veendunud, et vana rada ei saa käia. Ka Ameerika Ühendriigid survestavad Kreekat ja euroala riike, et jõuda võlakõnelustes kokkuleppele. Kuid ikkagi ajab Kreeka vastu öeldes, et nad on hästi valmistunud sammudeks, mis võivad nende finantsstabiilsuse ohtu seada. Nad ei saa nõustuda sellise eelarvekärpega, mille kiitis heaks eelmine valitsus. Samas jälle, usuvad investorid, et Kreeka nõustub abilaenu pikendamise tingimustega, kuna Kreeka võlakirjade ja aktsiate hind on tõusnud iga päevaga. Loomulikult on ilma võlata lihtsam edasi toimetada, kuid poliitika on protsees, kus elu peab elama nii, et ühe valitsuse aeg ei paneks kohustusi uuele valitsusele. Kreekas sellega ei ole
majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: samaaegselt erinevaid probleemi o 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) o o 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise pohimote o on Euroopa volakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraoiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. o Tulud o nn heaolumaks - suurus soltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning loplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest
fikseeritud intressimääraga laenurežiim, refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine, valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega STRESSIS OLEVATE RIIGIVÕLATURGUDE TOETAMINE – Väärtpaberituruprogramm, rahapoliitiliste otsetehingute programm 14. Eesti Panga ülesanded: 1) osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2) osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3) hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 3 4) korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5) hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus
*rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid
rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Kasutatud materjal pärineb: http://www.pangaliit.ee/europlaan/kkk/
00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
Eelarve- ehk fiskaalpoliitika kui valitsus mõjutab majandust maksude (t taxes) või avaliku sektori kulutuste (G government spending) muutmise kaudu. 6) Rahapoliitika olemus (teostaja & meetmed, sh ,,intressimäära" seadmine) Raha- ehk monetaarpoliitika kui keskpank mõjutab majandust rahapakkumise muutmise kaudu baasintressimäärade seadmisel. 7) Eesti Panga funktsioonid · osaleda euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises; · osaleda finantsstabiilsuse tagamises; · hoida käigus ning arendada usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme; · korraldada sularaharinglust Eestis, osaleda euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises; · hoida ja kasvatada Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid; · koguda ja avaldada finantssektori statistikat ja koostada Eesti maksebilanssi;
00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. Pangasüsteemi kokkukukkumise vältimine, abipaketid riikidele, kontrolli tugevdamine eelarve üle, rahareservi (ESM) loomine kriiside tõrjumiseks, kontrolli tugevadmine Euroopa pankade üle. Mure süvenes 2010. aasta alguses ja hiljem, mistõttu Euroopa riigid juurutasid rea rahanduslikke kaitsemeetmeid nagu Euroopa finantsstabiilsuse meetmed (European Financial Stability Facility, EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM). Lisaks poliitilistele meetmetele ja väljaostuprogrammidele, millega võideldi Euroopa võlakriisi vastu, on Euroopa Keskpank (EKP) ka langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene enam kui triljoni euro ulatuses, et säilitada raha liikumist Euroopa pankade vahel. 6. septembril 2012 rahustas EKP
Eesti Pank analüüsib ja hindab finantssektorit ohustavaid riske ning astub vajadusel riske vähendavaid samme Eesti Pank nõustab valitsust majanduspoliitilistes küsimustes Keskpanga majandusanalüüsid aitavad elanikel ja ettevõtetel plaanida oma tegevust Eesti Pank on statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija vabariigis Eesti Pank koostab finants- ja välissektori ning finantskontode statistikat Statistikat kasutab keskpank finantsstabiilsuse tagamisel ning majandusprognooside- ja analüüside koostamisel, samuti abistab see ettevõtjaid investeerimisotsuste tegemisel Eesti Pank hoiab oma reservidega raha väärtust ja selle pealt teenitud tuluga rahastab oma tegevust Kuni veerandi oma aastasest kasumist annab Eesti Pank riigieelarvesse 14
muutustele võimendab hõive kahanemist ning tööpuuduse suurenemist äritsükli jooksul. Tagajärjeks on majanduskasvu suurem hüplikkus, mida täheldati ka viimase kriisi ajal. Seega tuleks edaspidi pöörata tähelepanu majanduspoliitika võimalustele vähendada majanduskasvu hüplikkust. Prognoosi kohaselt jõuab valitsemissektori eelarve 2014. aastaks nominaalse tasakaalu lähedale. Valitsemissektori võlg on prognoosiperioodi lõpus suurem kui 10% SKPst, peamiselt seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu antava abi ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega.
5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb
Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. [3] Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. [3] Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. [3] Eesti Pank teeb koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega. [3] Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras. [3]
vanaduse saabumisel olulist langust. Kõige üldisemas plaanis ei erine Eesti pensionireformi eesmärgid Nicholas Barri poolt väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea
Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb
mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu. · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju.
likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 12. Eesti Panga funktsioonid · rahapoliitiliste operatsioonide teostamine, · valuutareservide haldamine, · maksesüsteemide käigushoidmine ja järelevaatamine, · pangatähtede emiteerimine koostöös EKPga, · EKP abistamine statistika kogumisel. · Eesti majanduse seire ja analüüs, · majandusprognoosi koostamine, · ametlike välisreservide haldamine, · finantsstabiilsuse tagamine, · rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu (nt IMFi ja BISiga). 13. Raha erinevad mõõtmed (raha pakkumise näitajad), mida need näitavad? · M0 = ringlusse lastud sularaha · M1 = M0 + nõudehoiused M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu. · M2 = M1 + säästuhoiused M2 säästuhoiused
dollari ujuvale kursile. · See tähendas ühe ajastu lõppu maailma rahasüsteemi korraldamisel. · Oli selgunud, et riigid arenevad erineva kiirusega ja samal ajal kasvab meeletult ka maailma rahakäive, fikseeritud rahakursside süsteemi säilitamiseks oleks olnud tarvis hiigelressursse. Selliseid ressursse maailmal tollal ei olnud. 37) IMF: tekkimine, tööpõhimõtted (kvoot, laenulimiit). Roll maailma finantsstabiilsuse tagamisel. - rahvusvaheline fond (IMF) ise pidi täitma kolme eesmärki: 1) reguleerivat (vahetuskursid ja konverteeritavus), 2) finantseerivat (laenude süsteem) 3) konsulteerivat (kuidas tasakaalustada maksebilanssi) IMF-i peakorter on Washingtonis, kus on ametis ka enamik tema 2200 töötajast. IMF-il on esindused Pariisis, Genfis ja New Yorgis. IMF-il on tänapäeval ligi 180 liikmesmaad. Eesti ühines IMF-iga 26. mail 1992.
14. Eesti Panga funktsioonid. Eesti Panga roll, kui Eestist on saanud Majan- ja Rahaliidu täieõiguslik liige EP on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis. Eesti Pank põhiülesand: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslik liige - olukord, kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa
20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4. korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5. hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 6. kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi 7
annaabi.ee 
