Kapital ja reservid 7. Euroopa rahapoliitika eesmärgid Hinnastabiilsuse tagamine Euroopa Liidus EL majanduskasvule ja kõrgele tööhõivele suunatud poliitikate toetamine, kui see ei kahjusta hinnastabiilsuse tagamist 8. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad Peamised refinantseerimistehingud regulaarsed pangandussüsteemi likviidsust suurendavad iganädalased tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Peamine eesmärk siluda ootamatutest likviidsusolukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi.
üldises plaanis, sh regulaarne ärisektoriga konsulteerimine läbi konsultatiivsete foorumite; • liikmetega kokkulepitud ja FATFi mandaadi piiresse jäävate tegevustega seotud igasuguste uute ülesannete ette võtmine, kuid ainult seal, kus neil on kindel lisaväärtus dubleerimata juba olemasolevaid tegevusi. IMF on viimase 12 aasta jooksul aidanud kujundada rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitikat. Läbi on viidud finantssektori hindamisi, pakkudes tehnilist tuge finantssektorile ning peetud valvet liikmesriikide majandussüsteemide üle, olles eriti abiks riikide sobitumisel rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi tõkestamise standarditega ning on loodud arendavaid programme puudujääkide parandamiseks. Lisaks on loodud ka vabatahtlikke tõkestamisega tegelevaid organisatsioone. Tundes vajadust oma võrgu väljaarendamiseks, kohtusid 1995. aastal rahapesu andmebüroode esindajad
protsendile. Eesti pank kandis EKP välisvaluutareservi kokku umbes 145.9 mln eurot, sellega seoses tekkis Eesti panga bilanssi nõue EKP vastu. Sellelt summalt tasub EKP Eesti pangale ka intressi. EKP välisvaluutareservid koosnevad: 1)USA dollarist, 2) jaapani jeenist, 3)kullast, 4)SDR-ist 14. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide kategooriad 1.Peamised refinantseerimistehingud on regulaarsed pangandussüsteemi likviidsust suurendavad iganädalased tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kahenädalase tähtajaga standardtingimustega pöördrepo-tehinguid. Need operatsioonid toimuvad vastavalt ette tea-daolevale ajagraafikule ning neid viivad läbi liikmesmaade keskpangad. 2.Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud on igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kolmekuulise tähtajaga standardtingimustega pöörd- repotehinguid
54. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad Avaturuoperatsioonid mängivad olulist rolli intressitaseme mõjutamisel ja likviidsuse juhtimisel, samuti rahapoliitiliste signaalide edastuskanalina. Olenevalt eesmargist, sagedusest ja rakendatavatest protseduurireeglitest jagunevad eurosusteemi avaturuoperatsioonid nelja kategooria vahel. 1. Peamised refinantseerimistehingud on regulaarsed pangandussusteemi likviidsust suurendavad iganadalased tehingud finantssektorile taiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kahenadalase tahtajaga standardtingimustega poordrepotehinguid. Need operatsioonid toimuvad vastavalt ette teadaolevale ajagraafikule ning neid viivad labi liikmesmaade keskpangad. 2. Pikema tahtajaga refinantseerimistehingud on igakuised tehingud finantssektorile taiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kolmekuulise tahtajaga standardtingimustega poordrepotehinguid. Need tehingud toimuvad vastavalt ette teadaolevale
kommertsturgudel, kuigi on nad mõeldud hoidmiseks tähtajani. Neid võib omandada suurtes koguste. Neid emiteeritakse väga suurtes kogustes, emiteeritakse erinevate tähtaegadega. Negatiivne pool suhteliselt madala tootlusega. Lühiajaliselaenu sertifikaadid nende nimiväärtus on sageli tavainvestorile liiga kõrge (100 000 kr). Kasutatakse neid likviidsusabi eraldamiseks finantssektorile ja et elavadada ettevõtete osalust väärtpaberi tehingutes. 10 Deposiit sertifikaadid ehk CD Tegemist on suhteliselt kõrge nimiväärtusega väärtpaberiga. Kasutati, kui oluliselt hakkas vähenema deposiite pankades.Emiteeritakse väga laia tähtaja skaalaga. Mõnest päevast mitme aastani. Enamkasutuses on lühiajalised, kuna pikemaajalistel puudub järelturg. Kui CD tähtaeg on üle aasta, siis makstakse intressi 2x aastas
tõenäoliselt Euroopa üks võimsamaid kinnisvaramulle. Ning kui Eestis võib öelda, et kinnisvaraturu põhi on juba selja taga, siis Hispaanias peaksin võimalikuks, et ca. 25-30% võib hindadel veel põhjani langusruumi olla. Pangad on kinnisvara oma bilanssidesse korjanud ja mitte kõike turule müünud, sellega turgu moonutades. Ilma sellise sekkumiseta oleks langus juba praeguseks suurem olnud. c) Finantssektor - eelnev loob suure pinge finantssektorile, kinnisvarakriisi kahjumid ei ole veel süsteemist välja ravitud (Eestis saame öelda, et juba on) ja seega tõenäoliselt näeme lähiaastatel mitmeid probleemidesse sattuvaid panku. Ning riik peab ilmselt taas päästma asuma (risk, et kuni 20% SKP-st vajalik finantseerida). d) Tööturg - Hispaania häda on sarnane Kreekaga - buumi ajal tõusid ka palgad liiga jõudsalt ja konkurentsivõime kannatas. Nüüd on seetõttu ka tööturul väga rasked ajad,
annaabi.ee 
