ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline jaguneb omakorda kaheks, kuid kokkuvõtlikult öeldes ettevõte saab ise valida enda tarnijaid ja konkurente kuid ei saa valida keskkonna mõju ettevõttele. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende. Ettevõtesiseseid valikuid saab aga ettevõte ise teha ja sellega kaasnevad ka oma plussid ja miinused. Ettevõte valib ise endale finantsosakonna, oma tippjuhtkonna, raamatupidaja jpm. Sellest saab alguse ettevõte töö keskkond ja meeskond. See on suur investeering, et meeskond oleks kvalifitseeritud ning koostööaldis. Selleks tehakse erinevaid koolitusi, et oma töötajaid muuta järjest paremaks kuid ka selleks peab olema omaette strateegia ja taktika. Kui töötajad pole kvalifitseeritud tekib probleeme ja seda investeeringut saab lugeda mitte tuluks vaid kuluks. Edasi saab
Viiendas peatükis uuris autor asutuse kulude struktuuri. Seitsmendast kuni üheksanda peatükini autor tõi välja tegevus kulud ja tulud ning prognoosis neid. Kümnendas peatükis autor teeb kokkuvõtte. 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR XXX töötab 88 teenistujat. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 2
aspekte arutasime ka tööl. Tänu sellele, et valdan nii eesti kui ka vene keelt, ei olnud minu töös mingisuguseid barjääre. Paljud kliendid on väga rõõmsad kui nendega hakkavad rääkima vene keeles,kuna meid tihti külastavad ja helistavad kontorisse inimesed kes ei räägi eesti keeles. Kõik tegevused toimuvad Exceli programmis.Seal oli palju lihtsam ja arusaadavam kõike arvutada. 2.2 Hinnang toimetulekule Kõik inimesed kes töötavad kontoris olid abivalmised,aga mees kes oli finantsosakonna juhataja oli Aleksei Kanosin. Ta lõpetas samuti Tallinna Tehnikaülikooli 5 aastat tagasi. Ta rääkis minuga vene keeles ja see väga aitas mind.Kõige esimesel päeval ta naäitas meile ainult exelis tabelid , kuidas nad arvutavad kõik asjad,samuti ta mainis ,et kahjuks kõik numbrid ja kõik tabelid ta ei saa meile näidata kuna, paljud andmeid on konfidentsiaalsed.Aga ta andis piisavalt, et arusaada nende rutiinidest
on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent-
¤ Süstemaatiline turunduskeskkonna jälgimine paljastab probleemid ja võimalused, mis mõjutavad turundusstrateegia kujundamist. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. ¤ Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisene turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Finantsosakonna sooviks on eelarvete ning raha planeerimine võimalikult vara eelarveaasta alguses. Turundajad viljelevad sageli paindlikumat ning pikaajalisemat strateegilist perspektiivi silmas pidavat hinnakujundust. (Valmis kandma ka lühiajalist kahjumit) Ostuosakonna huvides on võimalukult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks võimalikult madala ostuhinna. See võib aga mõjuda ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ning kiirele reageerimisvõimele.
Kuna samas kohas, kus asub XXX OÜ raamatupidamise osakond on ka müügikontor siis nii mõnigi klient pöördus ekslikult ostusooviga ka minu poole. Leidsin lahenduse sellele läbi nende õige inimese juurde suunamise. 18 Raamatupidamisdokumentide käive toimub ettevõttes läbi mitme erineva isiku ning otseselt oli mul võimalik jälgida müüügiosakonna, varustusosakonna ning finantsosakonna tööd. Käesolev praktika oli väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise tegevuse jälgimise tulemusel. Oluliselt on võimalik eristada eri osakondade tööd ning näha kuidas toimub raamatupidamise korraldus keskmisest suuremas ettevõttes. Tutvumispraktika läbisin edukalt nii enese täiendamise mõttes kui ka praktikajuhendaja arvamuse järgselt. 19
lõpetanud Põltsamaa Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jüri firmas Digi- Trade CD ja DVD plaatide paljundajana. Jüril on 2 poega. Esimene Anti, 26-aastane on masinaehituse insener , Tallinna Ülikooli magistrant. Teine laps Taavi, 23-aastane on Tallinna Tehnika Kõrgkooli üliõpilane. Helvi teine laps Jaanus sündis 16.detsember 1966 aasta. Ta on samuti lõpetanud Põltsamaa kooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jaanus Riigimetsa Majandamise Keskuse finantsosakonna juhatajana. Jaanusel on üks laps, tütar Kadri Liis, kes on alles 5 aastane. Helvi kolmas laps Liina on sündinud 5.juulil 1968 aasta. Ta on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli, kuid Tartu Pedagoogika Instituut jäi tal tervislikel põhjustel pooleli. Liina on hetkel mesindustalu perenaine Raplamaal Vigala vallas Rehe talus(Lisa 4 punkt 1). 14 8. Pensionäri elu Helvi on olnud pensionär 1992. aasta jaanuarist
Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse
Käibemaksudeklaratsiooni kui ka 2008. aasta majandusaasta aruandeid. Nii sain teada, et niiöelda raamatupidajate kriitilised kuupäevad ühe kuu lõikes on 10., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu TSD, 20., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu KMD. Raamatupidamisdokumentide käive toimub ettevõttes läbi mitme erineva osakonna ning otseselt oli mul võimalik jälgida müüügiosakonna, varustusosakonna ning finantsosakonna tööd. Sain näha ka firmat programmis Hansaraama. Käesolev praktika oli väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise tegevuse jälgimise tulemusel. Oluliselt on võimalik eristada eri osakondade tööd ning näha kuidas toimub raamatupidamise korraldus keskmisest suuremas ettevõttes. 33 Õppimise mõttes lasi juhendaja kogu paberite mahu Hansa World programmi sisestada ja pangast läbi kanda.
tekitavad muutusi keskkonnas. Mille poolest erineb tavajuhtimine projekti juhtimisest? Kuigi muutused ettevõtluskeskkonnas näitavad trendi, et juhtimine peab kogu aeg muutuma ja olema oma olemuselt innovatiivne, siis saab ikkagi välja tuua selged erinevused innovatsioonide loomisele suunatud projektide juhtimise ja stabiilse, välja kujunenud situatsioonis juhtimise vahel. Stabiilse ja rutiinse töö juhtimise näiteks võib olla finantsosakonna töö juhtimine, mis pakub teenust raamatukogule pakutakse regulaarset, välja kujunenud põhimõtetega standardset teenust. Aeg-ajalt tuleb ette muutusi, kui juhtkond tutvustab uut aruandevormi või töövõtet, kuid peale sellist ajutist segadust liigub süsteem tagasi oma välja kujunenud suhteliselt ennustatavate töörutiinide juurde. Projektid on oma olemuselt suunatud uudsele ja unikaalsele tulemile ning seetõttu vajavad mõnevõrra ebatraditsioonilisemaid lähenemisi
annaabi.ee 
