3. Nimi , . Valik. Kood Nimi Perenimi Osakond Amet Palk 46806130216 Anu Kask Raamatupidamine raamatupidaja 325 36512120217 Aavo Kasesalu Plaaniosakond juhataja 550 36610031217 Jüri Tamm Tootmisosakond juhataja 570 47605200217 Tiina Paju Juhatus sekretär 250 36909230216 Eino Saar Finantsosakond juhataja 600 46304070216 Laine Lepp Raamatupidamine raamatupidaja 350 36411090217 Tiit Lepik Raamatupidamine pearaamatupidaja 700 37411030216 Riho Kuusk Tootmisosakond puusepp 400 47507042222 Ene Kuusik Tootmisosakond maaler 370 47607110222 Anu Tammeorg Tootmisosakond maaler 300
Asjaajamine Üldjuhtimine (Sekretät) Majutusosakond Toitlustusosakond Turundusosakond Personaliosakond Finantsosakond (Perenaine) (Peakokk) (Müügijuht) (Personalijuht) (Finantsjuht) Tootmise op. Aruandlus
asjaomaste ministeeriumidega. Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded. Korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. OSAKONNAD Avalike suhete osakond Eurokoordinatsiooni osakond Finantsosakond Haldusosakond Infotehnoloogia osakond Kalamajandusosakond Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond Maaelu arengu osakond Personaliosakond Põllumajandusturu korraldamise osakond Siseauditi osakond Strateegiaosakond Taimetervise osakond Teadus- ja arendusosakond Toiduohutuse osakond Välissuhete osakond ÄITAH TÄHELEPANU EEST!
Rahulolu uuring Paljudele küsimustele on võimalik vastata viiepallisüsteemis, kus: 1 väga halb 2 halb 3 rahuldav 4 hea 5 väga hea Paljude küsimuste juures sooviksime väga ka teie põhjendust. 1) Millise hinnagu annaksite Teie ettevõtte poolt pakutavatele toodetele/teenustele? 1 2 3 4 5 2) Millises osakonnas töötate? Majapidamisosakond Toitlustusosakond Vastuvõtt Finantsosakond Hooldusosakond Personaliosakond Juhtkond 3) Kui rahul olete oma töökohaga? 1 2 3 4 5 4) Kui head töötingimused on meie ettevõttel? 1 2 3 4 5 5) Kui vastasite eelmisele küsimusele 1 või 2, siis põhjendage oma arvamust. 6) Kas Teie töökeskkonnas on midagi puudu, mis aitaks Teil paremini oma tööülesandeid täita? JAH EI (palun täpsustage) 7) Kas Teie arust ettevõtte juhtkond on andnud endast parima, et ettevõtte personali koostöö
Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Kinnisvara haldamise osakond Maareformi osakond Geodeesia osakond Fotogramm-meetria osakond Kartograafia osakond Geoloogia osakond Geoinformaatika osakond Kinnisvara hindamise osakond Aadressiandmete osakond Maakatastri osakond Katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond Maa-ameti tegevused jagunevad 4 alamvaldkonnaks 1) Riigi maapoliitika rakendamine. 2) Maakatastri pidamine. 3) Geoinformaatika.
Struktuuriüksus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Müügiosakond Müügi-ja marketingdirektor 1 1 1 1 1 Müügijuht 2 3 2 2 3 Müügisekretär 1 2 1 1 Finantsosakond Finantsjuht 1 1 2 2 1 Raamatupidaja 2 2 1 1 2 Pearaamatupidaja 1 1 1 1 1 Disaini ja õmblusosakond Osakonna juhataja 1 1 1 1 1
otsustada, mida millises järjekorras realiseerida. Reeglina jagunevad tegutsejad töögrupis järgmiselt: 1) Äripool. Siia kuuluvad ettevõtte osakondade/valdkondade esindajad (kes on lõppkasutajaks ja ärisponsoriks oma osakonda huvitavate lahenduste realiseerimisel) 2) IT-pool. Olulisemad rollid on arhitekt, projektijuht, andmemodelleerija, andmeintegreerija, koolitaja. Pakub äripoole nõudmistele välja tehnilisi lahendusi. 3) Finantsosakond. Kuna ärianalüüsisüsteemide rajamine on väga kallis, on oluline, et finantsosakonnal oleks võimalus töögrupi poolt vastu võetavaid otsuseid mõjutada. Äripoole ülesandeks on selgitada välja nõudmised oma valdkonna siseselt ning töögrupis oma nõudmisi teiste valdkondade vastu "kaitsta". Kui klassikaliselt lõppeb äripoole töö nõudmiste kirjeldamisega, siis ärianalüüsi projektides peetakse otstarbekaks seda, et
MK rektoraat Õppeosakond IT osakond Turundusosakond Raamatukogu Õppekeskused Ettevõtluse Instituut Juhtimise Instituut Infotehnoloogia Instituut Disaini Instituut EHK finantsosakond EHK personaliosakond Mainori Keelekeskus Tugistuktuuri moodustavad : Õppeosakond IT osakond Raamatukogu Lisaks sellele on organisatsioon jagatud neljaks institutsiooniks : Disaini Institutsioon Ettevõtluse Institutsioon Juhtimis Institutsioon Infotehnoloogia Institutsioon Mainori Kõrgkoolil on kindlalt paika pandud missioon ja visioon.
Kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks (kasumiprognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks (rahavoogude prognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Näidatakse ära, kas teenust ostetakse sisse või on palgal oma raamatupidaja või koguni finantsosakond, mida juhib finantsjuht. Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline tuua raamatupidamise sisekorraeeskirjadest välja järgmised reeglid: millisest väärtusest alates loetakse vahendid põhivaraks, st millal kantakse seadmed, mööbli jms vahendid kuludesse ja millal jäävad need bilanssi. Kulumi arvestamise reeglid. Varude hindamise reeglid.
kirjeldus Ettevõtte pakub oma klientidele jaotusveo, ladustamise ning transporditeenust. Selleks 5 on ehitatud ladu, mida koordineerib laojuhataja koos laotöölistega. Kliendi tellimused võtab vastu logistik, kes koostöös laojuhatajaga planeerib kliendi nõudmistele sobiva transpordilahenduse. Autopargi hoolduseks ning remondiks on ettevõttel ehitatud remonditöökoda, mida juhib tehnikajuht. Ettevõtte finantsosakond koosneb pearaamatupidajast ning raamatupidajatest. Juriidiliste küsimuste jaoks on ettevõttel palgatud advokaat. Ettevõtte kinnisvara haldab haldusjuht. Personali eest vastutab personalijuht. Ettevõtte juhatus koosneb juhatuse esimehest ning kahest ettevõtte juhist. 1.2.1. Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga
meetod, seega on fookuses klient, sisemine efektiivsus, töötaja ja aktsionär. Sellised eesmärgid nagu soov olla hea koostööpartner, efektiivne oma tootmisprotsessides ja parim tööandja, kõlavad deklaratiivselt. Aga nende taga on taktikalised eesmärgid, mida me oma töös järgime. Langeval turul Eestis arvestame järgmise olukorraga: FINANTSVÕIMALUSED Skandinaavia firmadel on see eelis, et me kasutame oma krediidiressurssi. Ning ehkki intressid on samad kui pangas, ei tule NCC AB Finantsosakond meie käest vägisi projekte ära võtma, nagu pangad võivad seda teha. Arvan, et kõik arendajad ei suuda kinnisvaraturu tasakaalupunkti ära oodata ja kindlasti tuleb ka nn hädatapmisi, kui pangad ei suuda ära oodata, millal oma raha kätte saavad. Vaatamata oma finantseerimisvõimalustele ei alusta me uusi projekte enne, kui eelnevatest etappidest on vähemalt 50% müüdud. Jagame ka kulusid ning otsime koostööpartnereid. Väga palju raha kulub ehitusfirmal
Lõuna- ja õhtusööke serveeritake restoranis Seasons või eraldi ruumis 2. või 24. korrusel. Menüüdes on erinevaid valikuid nii buffet-stiilis toitlustamisele kui ka maitsvad canapé’d pidulike bankettide puhuks, mida serveerime koos hea šampuse või veiniga. Kõige suurem ruum on Hansa, mis mahutab teatristiilis 350 inimest ja vastuvõtuna 410 inimest. Teised ruumid on väiksemad. 6 Finantsosakond: Finantsosakond vastutab raamatupidamise eest. Palkade väljastamise eest. Sularaha kontroll ja arveldus. Aastaaruanded, kasumiaaruanded. Tihe koostöö juhatusega ning teiste üsksustega. Müügiosakond: Müügiosakond tegeleb tellimuste vastuvõtmistega. Müügitöö edendamisega. Uute lepingute sõlmimisega ning olemasolevate lepingute uuendamisega. Müügiprognooside koostamisega ning suhtleb tihedalt püsiklientidega. Personaliosakond:
Avalik juhtimine 5) püüe jaotada ajafaktorist lähtudes 1) JAOTUS FUNKTSIOONI ALUSEL varustamine planeerimine tootmine turustamine reklaam Koondada ühetüübiline tegevus osakondadesse, ka spetsialistid. Avaliku organisatsiooni puhul: · planeerimise osakond · finantsosakond · personali osakond · info osakond · juriidiline osakond · kantselei POSITIIVSED KÜLJED: · suudetakse maksimaalselt vältida tegevuse dubleerimist · juhtimine toimub automaatreziimil · ei vajata inimsuhteid reguleerivat tegevust või institutsiooni NEGATIIVSED KÜLJED: · väga tundlik ühe struktuuri osa (osakonna) häirele · muutusi teha raske · raske rakendada hierarhia, peab olema üks juhtimisallikas · suurel organisatsioonil tekivad juhtimis häired · vastutuse probleem
hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: Tarbijad Tarnijad Vahendajad Konkurendid Huvigrupid Makrokeskkond: Majanduslik Juriidlis-õiguslik Demograafiline Kultuuriline Tehnoloogiline Looduslik 7. Ettevõttesisene turunduskeskkond Mikrokeskkond need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. Firma turundusosakonna töötajad peavad oma tegevuses arvestama firma teiste osakondade huvidega
Turundusmeetmestik? (klassikalise turundusmeetmestiku 4 komponenti: toode, hind, jaotus, edustus) Õpik lk 18 4.Turunduse võimalikud rollid ettevõttes. 5.Turundusosakondade juhtimisstruktuurid. 6.Ettevõttesisene keskkond: struktuur, probleemid, probleemide juhtimine. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad . (Müügi- ja turundusosakond, finantsosakond, ostuosakond, tootmisosakond, teadus-ja arendusosakond) 7.Vahendajate liigid ja tegevused. 8.Turu mõiste, määratlemine ja liigid. 9.Konkurentide liigitamise erinevad tasandid. ????? (õpik lk 74-75) 1)Vahetud konkurendid (Ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele) 2)Kaudsed konkurendid (Pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nt lennukirehv vs autorehv)
korraldusest ja algdokumentidest. Neljandas peatükiks analüüsib autor põhitegevust ning tegi bilansile, tulemiaruandele ja rahavoogude aruandele horisontaalanalüüsi. Viiendas peatükis uuris autor asutuse kulude struktuuri. Seitsmendast kuni üheksanda peatükini autor tõi välja tegevus kulud ja tulud ning prognoosis neid. Kümnendas peatükis autor teeb kokkuvõtte. 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR XXX töötab 88 teenistujat. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist,
aastaks loodud linnavalitsuses 99 töökohta ja viis teenistust (linnakantselei, linnaarenguteenistus, majandusteenistus, sotsiaalteenistus, finantsteenistus). Loodud töökohtade arv ja teenistused on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist
kontseptsioonid. 2. Turunduskeskkond Väliskeskkond (mikro- ja makrokeskkond), Turunduse planeerimise aluseks on keskkonna analüüs. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone, jõude mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Mikrokeskkond: tarnijad, konkurendid. Makrokeskkond: ühesuunaline, mõju ettevõttele. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Finantsosakond: raha planeerimine võimalikult vara eelarveaasta alguses. Kulutuste põhjendamine. Turundus paindlikum, teeb kliendile allahindlust, et tulevikus tulusid suurendada. Seob kliendi pikemaks ajaks. Ostuosakond- liigne tähelepanu hinnale. Ostud peaks olema suuremahulised standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine.
Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesisene ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Ettevõte saab mikrokeskkonda mõjutada, kuid makrokeskkond mõjutab ettevõtet. 8. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond (raamatupidamine), ostuosakond, müügiosakond, tootmisosakond, teadus- ja arendusosakond, tippjuhtkond. Finantsosakond- vajab raha planeerimist võimalikult vara. Nõuab kulutuste põhjendamist, ülevaadet kuludest, huvituvad standardsest hinnakujundusest. Ostuosakond- tähelepanu hinnal, võimalikult suured, standardsed ja harvad materjalide ostud. Mõjub ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ja kohanemisele turu muutustega. Tootmisosakond-
tingimused sätestab Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Tööturuteenused Tööturuameti eesmärk on pakkuda tööotsijatele nõuannet, tuge ja tööturuteenuseid sobiva töö saamisel ning tööandjatele infot ja abi tööjõu leidmisel. Tööturuamet tegutseb sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Tööturuametil on 19 osakonda: tööturuteenuste ja -toetuste osakond. Euroopa Sotsiaalfondi osakond, personali ja koolitus-osakond, haldus- ja finantsosakond ning 15 osakonda maakondades. Tööturuameti esindused asuvad igas maakonnas ja Tallinnas ning vajadusel asuvad bürood või klienditeenindused väiksemates linnades ja valdades. Tööturuameti peamine ülesanne on korraldada tööturuga seonduvaid tegevusi: * võtta Isikuid töötuna ja tööotsijana arvele; · hallata töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise riiklikku registrit koostöös sotsiaalministeeriumiga:
Kõige põhjalikumalt esitatakse kasumieelarvetes kulud. Skeemi 1 puhul tuuakse välja otsesed muutuvkulud kirjel kaubad, toore, materjal ja teenused. Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. 19. Müügikäibe prognoosimine - Müügikäivet on raske prognoosida, tuleb arvestada paljude teguritega, sh makromajanduse arenguga, tootmis- ja teenindusvõimsusega, plaanitava reklaamiga jne. Seetõttu ei saa müügikäibe prognoosi teha kindlasti finantsosakond üksinda. Tänapäeval kasutavad suuremad ettevõtted planeerimisel spetsiaalset raamatupidamistarkvara, mis sisaldab ka planeerimise liidest. Alustavate ettevõtete äriplaanide tegemise jaoks on välja töötatud spetsiaalseid tarkvarasid (nt Eestis on levinud iPlanner). Traditsiooniliselt saab finantsplaane teha ka Excelis rakendatava tabelarvutuse meetodiga (spreadsheet method). Tuleb rõhutada, et õppimise momendis on kindlasti mõttekas just seda kasutada, sest vaid nii
Sorditootmine tooted toorainelt väga lähedased ja mida toodetakse piiramatus kogustes. Materjalimajandus Materjalimajandus ettevõtte funktsionaalne valdkond, mis haarab tootmiseks vajalike materjalide hankimist, laondamist ja transporti. Peab tagama, et materjalid oleksid sobival kujul, koguses, kvaliteediga, õigel ajal, õiges kohas. Valdkonnad: 1. Varustamine. Hangitakse tooraineid, energiat, kütust, pooltooteid, kaupu. Siia alla kuuluvad personaliosakond, finantsosakond, varustusosakond ja ettevõtte juhtkond. Vajaduste planeerimine tooraine, kaupade ja vajaduste kindlaksmääramine kvartaliks Varustuse planeerimine tooraine ja kaubahangete plaanipärane kindlaksmääramine Juhuslik varustamine tellimus tuleneb vajadusest Sünkroonne varustamine täpses ajalises ja mahulises kooskõlas tootmisega. Varustamine laovarude loomisega 2. Laomajandus Tooraine, materjali, pooltoote ja valmistoodangu laod.
kulukogumeid. Selle otsuse tegemisel on oluline silmas pidada homogeensuse printsiipi, st ühte kulude kogumisse kuuluvad need kulud, mille põhjus-tagajärg seos kulude jaotusaluse ja kulude vahel on ühesugune või sarnane. Millist jaotusalust kasutada iga kulukogumi puhul? Mõned näited kulukogumite ja võimalike jaotusaluste kohta: Kulukogum Võimalikud jaotusalused Tippjuhtkonna töötasud Müük, kasutatavad varad, tegevuskasum finantsosakond Müük, kasutatavad varad, eeldatav kasutusaeg Juriidiline osakond Eeldatav kasutusaeg, müük, kasutatavate varade hulk Turustusosakond Müük, müügimeeste arv Personali osakond Töötajate arv, töötasu summa, uute töötajate arv 21 Millist jaotusalust kasutada omakorda tootmisosakonnas jagades kaudsete kulude jagamisel seal toodetavatele toodetele
konto. EHTE sai esindatud Toidumessil ja Teeviidal, misjärel tehti praktikandile ettepanek asuda ettevõttes tööle põhikohaga, osakoormusel. 3.2 Ettevõtte sihtturg, turu-uuringutes kasutatavad meetodid EHTE peamise müügiartikli – tasemeõppe sihtturg on gümnaasiumi lõpetanud HoReCa – alase (hotell-restoran-catering) tasemeõppe huvilised maksejõulised mehed ja naised. Ettevõte ei tegele turu-uuringutega, mis teeb keeruliseks vastuvõtu adekvaatse hindamise. Finantsosakond dikteerib vastuvõetavate õpilaste arvu ning hiljem ollakse rahulolematud, et ootusi ei täidetud. Praktikant viis omal algatusel läbi sihtrühma uurimuse, millest selgus, et antud õppeaastal (2013) on gümnaasiumilõpetajaid rekordiliselt vähe ning sihtrühm on järgnevate aastatega 14 veelgi kahanemas. Lisaks uuris praktikant seost üldiste majandusnäitajate ning EHTE-sse
Alikvoot, kloon on originaalilt võetud näidis. A.2 Protsessivaade Äritegutsejate (business actors) loetelu Sisemised äritegijad: Sekretär Assistent (ehk proovi koguja) Laborant Tehnoloog (ehk vanem laborant) M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Juhataja Välised äritegijad: Tarnija Haigla finantsosakond Klient Patsient Reguleeriv amet Muud laborid Koostati kontekstidiagramm, et näidata labori suhteid väliskeskkonnaga. Tarnija Muu labor Tarnetellimus Haigla finantosakond Haigla patsientide Reagent Seade andmebaas
tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja rolli. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. 1. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond, ostuosakond, müügiosakond, arendusosakond jne. 2. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu). a. Looduskeskkond moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Näiteks: tooraine vähenemine (puit, toit, vesi jne), energiahindade tõus, kasvava
Teisene on olemasolev informatsioon, mida ei ole kogutud spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning tehtud paljudele kätte saadavaks. Teisese info puhul pole vaja ligi pääseda nähtustele ega küsitletavatele. Kõige selle tõttu saavad teisest infot ka väiksemad ettevõtted. Teisene info jaguneb ettevõtte siseseks infoks ja ettevõtte väliseks infoks. Ettevõttesisesed allikad: · finantsosakond (bilanss, käive, tulud, kulud); · tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud, vabad võimsused); · turustusosakond (ostjate ja konkurentide reageeringud); · teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Ettevõttevälised allikad: · tarnijad ja vahendajad; · konkurendid (toodete analüüs, publikatsioonid nende kohta, vaatlused); · tarbijad; · info- ja nõustamisfirmad. 4.3. Turundusuuringute jagunemine a) Turundusmeetmetega seotud uuringud:
Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring tähendab plaanipärast informatsiooni kogumist, süstematiseerimist ja analüüsi spetsiifiliste probleemide kohta, mis on seotud kaupade, teenuste, organisatsioonide, isikute, kohtade ja ideede turundusega. Kriteeriumid: paindlikkus, tõestus, täielikkus, õigeaegsus, mugavus, rentaablus, avalikud allikad, müügipersonal, turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad
mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel: finantsosakond (raamatupidamine); ostuosakond; müügiosakond; uurimis– ja arendusosakond; tootmisosakond; tippjuhtkond jne. Nii ettevõte kui ka teised ettevõtte mikrokeskkonda kuuluvad turuosalised tegutsevad suuremate jõudude meelevallas, mis annavad ühelt poolt nii võimalusi kui ka kujutavad endast ohte. Seda nimetatakse turunduse makrokeskkonnaks. Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi:
JUHATUS MAJUTUS TURUNDUS JA TOITLUSTUS AVALIKUD SUHTED Administraator / Peakokk teenindaja Abikokk Koristaja/Aednik FINANTSOSAKOND VABA AEG / HOOLDUS MEELELAHUTUS Raamatupidaja Matkajuht Hooldustehnik Elektrik IT-spetsialist 9
hõlmab hotelli reklaamimist ja avaliku tähelepanu tõmbamist ning just seetõttu tegeleb sageli ka avalike suhetega. Eesmärk tekitada külastajates huvi hotelli vastu. Külastajate vajadusii selgitatakse turu-uuringute, klientide vajaduste ja ootuste analüüsimisega, ankeetküsitlused, intervjuud, kliendiandmebaasid, ning nõudluse prognoosimise abil. Igale sihtrühmale lähenetakse erinevalt, kliente meelitatakse reklaamide, soodustuste, tutvustuste ja otsekontaktide abil. *finantsosakond raamatupidamine, arved, aruanded, sisemine kontroll. Vastutab hotelli kõigi rahaliste tegevuste järelvalve eest. Osakonna ülessanne on kassatsekkide kontrollimine ja hoiustamine, palgaraha arvestamine ja töögraafikute kontrollimine, sisemiste aruannete ettevalmistamine, finantsülevaadete koostamine, finantsvoogude prognoosimine jne. Tegeleb teenuste hinnakujundusega koos teiste osakondadega. Mõned hotellid kasutavad
tellimuse esitajale ning aidates vajadusel koolitust korraldada. 3. Kindlustab organisatsiooni tööajaid informatsiooniga koolitusplaanide, toimuvate ja toimunud koolituste; vahendab muud kasulikku koolitusalast teavet. 4. Korraldab toimunud koolituste ja kogu koolitustegevuse hindamist, kogudes selleks vajadusel täiendavat informatsiooni. 5. Koostab koolitusaruanded ja vastab vastavatele arupärimistele. Eelarve - ja finantsosakond või selle ala töötaja teenindab kogu arendamis- ja koolitustegevuse finantseerimist, täites seejuures järgmisi kohustusi: 1. Planeerib koolituseks rahalised vahendid ja osaleb koolitusplaani(de) koostamisel. 40 2. Peab koolituskulude ja koolitusega seotud kulude nõuetekohast arvestust; osaleb koolitusaruande finantsosa koostamisel; 3
Ettevõte on jaotatud regioonideks: Tallinnas neljaks ning lisaks Lõuna Eesti, Ida Virumaa ning Pärnu. Regioone juhivad regiooni juhid, kes alluvad jaemüügijuhile. Tallinnas paikneb veel ka ärikliendi osakond ning järelhooldus. Järelhoolduse moodustavad juhataja, hooldustööde vastuvõtjad, logistik ning hooldusinsenerid. Lisaks teenindavale personalile on ettevõttes toetavad üksused nagu: müügiosakond, turundusosakond, finantsosakond ning personaliosakond. Kui Esmofon 1995. aasta alguses tegevust alustas, oldi esimesed, kes asusid koos üksikute edasimüüjatega müügivõrku moodustama. Tänu eeltoodud otsusele saavutati turuliidri positsioon, mida ei ole tänaseni käest ära antud. Konkurendid asusid samuti välja töötatud mudelit kasutades analoogseid müügistruktuure moodustama, kuid 33
Kuna majandustingimused muutuvad ettearvamatult, on mõnes ettevõttes üldse loobutud eelarvete koostamisest, sest nende kasulik eluiga on sageli lühem kui plaanitav ajaperiood. Siin tulebki appi dünaamiline eelarvestamine - ülal peetakse ainult ühte, aeg-ajalt ajakohastatavat äriplaani, mille järgi on kerge koostada jooksvaid müügiprognoose, tegevuskulude eelarveid ning investeeringute kavasid. Dünaamilise eelarvestamise fookuses ei ole mitte finantsosakond, vaid eelkõige keskastme juhid, kõik otsustajad, kelle pädevuses on kirjutada välja arveid või kulutada firma raha. Just keskastme juhid pääsevad selles süsteemis ligi ühisele andmebaasile, olles need, kes sisestavad kesksesse planeerimissüsteemi värskeid prognoose, hoides niiviisi aktuaalsena kogu ettevõtte terviklikku äriplaani. Samas ei tähenda taoline töökorraldus anarhiat plaane saab küll jooksvalt muuta, kuid selleks kehtestatakse ettevõttesisesed reeglid
vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: · Majanduslik · Tarbijad · Juriidlis-õiguslik · Tarnijad · Demograafiline · Vahendajad · Kultuuriline · Konkurendid · Tehnoloogiline
annaabi.ee 
