Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J. Jooks pööras tähelepanu halvale finantsolukorrale, mis piirab koolituse mahtu. OTSUSTATI: 1. Kiita heaks koolituse kava (lisatud). 2. Koolituse läbiviimise eest vastutab projektijuht Liina Sikk. Mari Maasikas Juta Jänes Juhataja Protokollija (allkiri) (allkiri)
avardada oma silmaringi ja lubada endale kallimaid tarbeesemeid. Nii võib öelda, et raha on õnnistus, et elus kergemini läbi saada. Sellest võib kujuneda kiiresti ka suur kahju, kuna sellised inimesed on harjunud läbi suure rahakoti saama, mida hing ihaldab. Tihti ei teadvusta nad endale, et maailmas ei saa kõike raha eest. Elus tuleb millegi saavutamiseks vaeva näha. Jõukamatel inimestel võib tulla kõik palju kergemini kätte tänu nende finantsolukorrale, kuid siiski taipavad ka nemad mingil hetkel, et raha eest ei saa õnne. Rahale tuuakse ohvriks iseenda vaba aeg ja tervis. Paljud inimesed töötavad päevast päeva tervist kahjustavates töökohtades. Eriti on see levinud meeste seas, kelle suremus on selle tõttu palju kõrgem kui naistel. Ka liigne muretsemine raha pärast rikub sageli tervist. Samuti veedavad paljud vanemad tööl nädalavahetused, tehes ületunde. Nende ainukene soov on tagada enda lastele hea elu
Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. ÄRIÜHING-täisühing,usaldusühing,osaühing,aktsiaselt,tulunudühistu. Äriühing kantakse äriregistrisse. ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu voi teenuseid
analüüsides aga jõudnud siinseid olusid arvestades jõudnud sootuks erinevale järeldusele väiksemad omavalitsused lühiajalises vaates kaotavad ühinemisest, sest vähenevad riigieelarvelised eraldised investeeringuteks ning tasandusfondi maksed. Samas on see senise kogemuse põhjal erinevate omavalitsuste puhul erinev ning ühest selgest üldisest tendentsist rääkida ei saa. Autorite hinnangul viitavad sedavõrd suured lahknevused ühinemise mõjus uute omavalitsuste finantsolukorrale sellele, et ühinemised olid finantsaspektist halvasti ette valmistatud. Usun, et oma õpingute raames koostatava magistritööga suudan tulevikus ühinevatele omavalitsustele anda konkreetse kaasuse ja süsteemse lähenemise ühinemiste põhjalikumaks finantsanalüüsimiseks enne ühinemisotsuste tegemist. 13 Marshall, N., Witherby, A., Dollery, B. (1999). Management, Markets and Democracy: Australian Local Government Reform in the 1990s
• Lähtuvalt kulude kogumise meetodist: – töökuluarvestus (job costing system) – protsessikuluarvestus (process costing system) – operatsioonikulu arvestus (operation costing system) 1)Maksuarvestus - Arvestuse pidamine arvestatud ja ülekandmisele või tagastamisele kuuluvate maksusummade kohta erinevate maksude kaupa 1.1)Finantsaruannete analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks
kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti
hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad,
krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot. • Krediidianalüüs - sisaldab lisaks avalike allikate infole ka anketeerimise tulemusel saadud teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile. Koostatakse analüütiku poolt. c. Raamatupidamisaruandluse analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale - Regulaarne - Mitteregulaarne (ad hoc-analüüs) i. Likviidsussuhtarvud Likviidsus ehk lühiajaline maksevõime ehk laenukindlus. – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) CR=käibevara/lühiajalised kohustused
b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale · Regulaarne · Mitteregulaarne - Reaalinvesteeringute tasuvusarvutused - Finantsprognooside koostamine b. Raamatupidamisaruandluse analüüsi etapid: - Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku - Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) - Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine
· kliendikesksust valmidust ning tegutsemist sise- ja välisklientide soove arvestades, et saavutada firma eesmärgid · kvaliteeti suutlikkust pakkuda rahvusvahelistele standarditele ja firmasisestele kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja
6. Efektiivne kapitaliturg. Finantstegevuse ülesanne on suurendada aktsionäride jõukust ja selle mõõduks on aktsia turuhind. Efektiivne kapitaliturg on see, mis kajastab maksimaalselt ja kiiresti kõiki üldsusele teadaolevaid asjaolusid firma tegevuse kohta. Efektiivsel turul kajastub iga muudatus aktsia hindades sedavõrd kiiresti, et üksikud investorid ei saa teenimise eeliseid. Efektiivsel turul on aktsia hind alati lähedane ettevõtte tegelikule finantsolukorrale. Aktsia hindades ei kajasta efektiivne turg spekulatiivseid tehinguid aktsiatega, mis välistab selle, et keegi saaks kasutada tekkivat eelist. 18
kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid; analüüsi eesmärk sõltub sellest, kelle jaoks analüüs tehakse ja millistele klüsimustele
Seetõttu peab selline ettevõte suuremas mahus piirduma omavahenditega (aktsia sissemaksetega, laenudega). Peale finantseerimiseallikate leidmist on oluline ressursid paigutada tootmisteguritesse, mis nõuab piisavalt head äriplaani ning vastava ala spetsialiste. Finantseerimiseallikad kajastatakse ettevõtte bilansis paremal pool ja nende kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne
kõrvallepingutest. Näiteks uuendusena võrreldes kehtiva regulatsiooniga tuli tarbija teavitamiseks kasutada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis tagab oma lihtsa ja selge struktuuriga teabe võrreldavuse ning kerge jälgitavuse. Lisaks lepingueelsele teavitamiskohustusele pandi krediidiandjale kohustus tarbijat lepingueelselt nõustada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale vastavaks. Vajaduse korral peab krediidiandja selgitama tarbijale sõlmitava tarbijakrediidilepingu põhiomadusi ja mõju. Krediidiandjal on sõnaselge kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid. Eesti õigusesse võeti uus direktiiv üle 11. juulil 2011 kehtima hakanud VÕS ja ReKS muudatustega. Muuhulgas tuli igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele
tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid; 2) hindama tarbija krediidivõimelisust ja 3) andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise
annaabi.ee 
