finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed ( kommertspangad, laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: 1) mandri-euroopa põhitüüp 2)anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem 3)jaapani cross-holding-süsteem 13. Finantsvahendajad (ingl k financial intermediary)- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi
· väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks · suureneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli alla saamiseks. Eelised ühisraha kasutuselevõtul: · siseturu võimaluste parem ärakasutamine · majanduspoliitika stabiliseerumine 3 · valuutaspekulatsioonide vähendamine · hinnaläbipaistvuse teke kaubavahetuses. 8. Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses Finantsvahendaja on instutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus- ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks
väiksema finantsvõimenduse tõttu on ta vähem tulus. (Finantsvõimendus näitab, kui palju kaasatakse võõrvahendeid. Mida rohkem, seda suurem finantsvõimendus. Iseloomustab panga poolt kaastatud võõrvahendite taset.) Seetõttu on madala kapitali adekvaatsusega pank riskantsem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib suurem olla panga kasumlikkus. 1. Krediidirisk - on seotud võimalusega, et panga ja klientide vahelisi finantslepinguid ei täideta viimaste poolt esialgselt kokkulepitud tingimustel. Väikese või olematu krediidiriskiga pank on väheriskantne, kuid samas väiksema kasumlikkusega. Suuremat krediidiriski võttev pank on küll riskantsem, kuid tema kasumi teenimise võimalused on suuremad. 1. Üldrisk - on seotud panga kulude juhtimisega ja seotud võimalusega, et panga mitteintressilised kulud kasvavad kogukuludega võrreldes liiga kiiresti. Näiteks kaotab
annaabi.ee 
