kuritegude kategooria puhul nii kokku leppinud. Väljaandmisest võib keelduda juhul, kui inimest võib väljaandmist nõudva riigi seaduste järgi oodata surmanuhtlus. Lisaprotokolli eesmärk on tugevdada üksikisikute ja inimkonna kaitset. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid ei loeta poliitilisteks kuritegudeks, mille puhul väljaandmist ei toimu. Teise protokolli põhieesmärk on arvata ka finantskuriteod nende kuritegude hulka, mille eest võib inimese käesoleva konventsiooni alusel välja anda. Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades Rahvusvahelist suhtlemist tsiviil-asjades reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid, konventsioonid ja õigusabilepingud. Õiguskoostöö tsiviilasjades hõlmab kolme prioriteetset valdkonda: kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, protsessiõiguse ühtlustamine, õigusabi
usk, siis see ilmselt nii hästi ei toimiks. Hetkel suuremad erinevused puuduvad, erinevad on ainult karistusmäärad. Kõige suurem erinevus ehk narkootikumide karistusmäär Hollandis ja abordikeeld Poolas. Selge on aga see, et üksi ei saa riik avatud piiride puhul hakkama, üksi ei jõua kuritegevusega sammu pidada, koostöö on vajalik – see on odavam, lihtsam ja mõjuvam. Kokku on lepitud kuritegudes, milles toimub ühtlustamine – terrorism, narkokuriteod jne, lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga
annaabi.ee 
