hüpoteekide ostmise ja laenuandjad, kes raha riskialdis laenuvõtjatele laenasid olid ummikus suurte laenudega. 2008. aastaks olid mõned tõeliselt suured laenuandjad pankroti välja kuulutanud. Probleem levis ka suurtele investoritele, kes enne olid suuri summasid hüpoteekiga tagatud väärtpaberitele kulutanud. Investeeringud ei toonud sisse tulu, vaid nad kaotasid suurtes kogustes raha. Lisaks süvendas kõiki neid probleeme veel üks finantsinstitutsioonide finantsinstrument reguleerimata, börsivälised derivatiivid, sealhulgas krediidiriski vahetustehingud, mida müüdi põhimõtteliselt kindlustusena hüpoteegiga tagatud väärtpaberite eest. Ameerika kindlustusettevõtte AIG (American Internetional Group) müüs kümneid miljoneid dollareid väärt kindlustuspoliise, ilma rahata mida maksta tagatiseks juhul kui midagi oleks valesti läinud. Kuid nii see aga läks
Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss Määratud vahetuskurss, mille korral hoitakse riigi omavaluuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse keskpanga valuutareservi välisvaluutaturul. Valuutakomitee Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat.
EKP välisvaluutareservide haldamise eesmärgid on tähtsuse järjekorras likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Valuutareserve haldavad euroala riikide keskpangad, kes lisaks sellele haldavad ka oma riikide valuutaportfelle, millega teostavad suuremad tehingud tuleb samuti kooskõlastada Euroopa Keskpangaga. · Edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist Maksesüsteemid võimaldavad teha olulisi tehinguid ning ülekandeid erinevate finantsinstitutsioonide vahel. Euroopa keskpank tagab makse- ja arveldussüsteemide toimimise kasutades eurode suurmaksete süsteemi ning võimalusi kasutada piiriüleseid tagatisi. Maksesüsteemide osas on plaan üle minna ühisele euromaksete piirkonnale ning ka väärtpaberiturul kehtestatakse ühised nõuded ning eemaldatakse tõkked. Lisaks põhiülesannetele on Euroopa Keskpangal ka hulgaliselt teisi ülesandeid.
kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks Riiklike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide arendamine Uued tehnoloogilised /millised? / saavutused 18 Maailma jaotumine Põhjaks ja Lõunaks 19 Üleminek infoajastule Info kiirem hankimine ja parem töötlemine muutub olulisemaks Uute tehnoloogiate / mikroelektroo-nika, lennundus, kosmose-ja tuuma-tehnoloogia, uued sidevahendid / väljatöötamine Inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst Äriteenuste tähtsuse kasv
o Ravimid, telekommunikatsioon o Suur risk, ressursimahukas, väga suur kasum Suuremahulised tarbekaubad o Autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jne o Odav tööjõud, osav müügitöö Brändikaupade masstootmine o Sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta jne o Meediareklaam, vajalikud 9. Kus paiknevad RVE-d maailmas? Üldjuhul peakontorid asuvad suurlinnades- finantsinstitutsioonide läheduses, seal, kus on oskustöölisi Nt New York, London, Tokyo 10. Mis kasu toob firma rahvusvaheliseks muutumine EMAFIRMALE? Odavam tööjõud Saab vältida kaubandusbarjääre võimalus hõivata potentsiaalseid turge maailma teistes regioonides saab vältida siseriiklikke keskkonna eeskirju maksukoormuse vähendamine tootmiskulude odavnemine, seega tulude suurenemine ja paraneb
Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: Turu börsivorm, mis jaguneb tellimusraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks Turu börsiväline turg (OTC) finantsinstitutsioonide vaheline turg Trendid finantsturgudel: Deregulatsioon on finantspiirangutest vabanemine (näiteks piirangutest loobumine tähtajalistele deposiitidele ja depositaarsete finantsvahendajatele intressimääradele, rahvusvahelistelt rahavoogudelt piirangute kaotamine). Esimene piirang vähendas pankade suutlikkust konkureerida finantsturgudega finantsvahendite kaasamisel. Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele
Kinnisvara kriis kandus üle reaalmajandusse, algas majanduslik surutis, toodang vähenes. Septembri lõpus ületas dollari krediitide spreed ** LIBOR-OIS *** 200 baasipunkti, oktoobri alguses juba 250. Spreed LIBOR-OIS näitab erinevust LIBOR'i ja futuur **** ametliku keskpanga määra vahel ehk tunnistab pankadevahelistes tehingutes raha käesaadavust. Maailma fonditurgude kokkuvarisemine, pankadevahelise krediteerimise kollaps ning juhtivate finantsinstitutsioonide krahh tõestas globaalse retsessiooni võimalikkuse küsimuse. Kriisi arengu selle etapini ei olnud majanduse reaalses sektoris tundaandvaid probleeme. Vene äriajakiri ,,Ekspert" kirjutas oktoobri alguses 2008, et teatud paradoks seisneb selles, et kriis koos pankrottide, paanika, võtmeosanike kaotusega turul riigi sekkumisega turul puudutas ainult Ameerika finantssektorit, aga reaalsektoris, kinnisvaraturu piiride taga, vaatamata prognoositavale depressioonile oli olukord rahulik
aasta veebruari lõpuks oli olukord vastupidine. Kõige rohkem, üle 80 miljoni euro võrra, vähenes üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht kinnisvara- ja ehitussektoris viimase viie kuuga. Ka enamikus teistes sektorites kahanes viivislaenude maht septembrist veebruarini, mis on varade kvaliteeti parandanud, kuigi ka laenujääk on alanenud. Erandiks on olnud kaubandus ja logistika, kus viivislaenude maht on mõnevõrra kasvanud. Finantsinstitutsioonide tugevus Euro kasutuselevõtu mõju pankade likviidsusjuhtimisele oli suhteliselt tagasihoidlik, kuna enamik Eestis tegutsevatest pankadest on filiaalid või tütarpangad. Enim mõjutas muudatus iseseisva likviidsusjuhtimisega panku. Eurosüsteemis kasutatakse likviidsuse juhtimiseks keskpanga pakutavaid laenu- ja hoiustamisvõimalusi. Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010
Globaliseerumine kajastab üha uuemaid ja arenevaid tendentse maailmamajanduse arengus. Kas need osutuvad võimaluseks või ohuks, sõltub konkreetse riigi majanduse ja tööturu kohanemisvõimest. Et neid ohte vähendada või ära hoida saaks teha nii mõndagi efektiivset, kuid loomulikult nõuavad need ka pikaajalist järjekindlat tööd ning ka küllalt palju raha. Üks neist oleks näiteks turu- või tööturukaitse ja finantsinstitutsioonide läbipaistvuse suurendamine ja nende üle kontrolli tugevdamine. Samuti tuleks võimalikult palju toetada eksportijaid, tuleks tõsta au sisse maksumaksja. Üldsus peaks tublisid ettevõtteid paremini teadma, et neid tunnustada ja toetada. Tuleks toetada eeskätt kõrgtehnoloogia ettevõtteid alates ühiskonna üldisest hoiakust kuni selleni, et siin tehtud tooteid peaksid kõik riigieelarvest raha saavad asutused ostma jõuda. (Neivelt, 2009)
valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70. Ujuv vahetuskurss – Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks 71. Fikseeritud vahetuskurss – ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga. 72. Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto - see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema
)- General Motors, Ford autod; Sony, Siemens elektroonikatooted jne - Odav tööjõud, osav müügitöö · Brändikaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed.. jms)- Nestle- toiduained; Phillip Morris- sigaretid; Procter& Gamble, Henkel- hügieenitarbed, kodukeemia; Coca Cola- karastusjoogid jne meediareklaam!! RVE- de paiknemine maailmas · Üldkujul peakorterid suurlinnades finantsinstitutsioonide lähedus, oskustöölised New York, London, Tokyo. Rahvusvaheline kaubandus · Välismajandussidemed: o Väliskaubandus o Eksport o Import o Reeksport o Investeeringud o Teenuste pakkumine Kaubanduspoliitika · Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17.-18. Saj. · SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena.
teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks 71. Fikseeritud vahetuskurss - Fikseeritud ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga. Koduvaluuta väärtust hoitakse nii, et ostetakse või müüakse valitsuse (keskpanga) ametlikke valuutareservi välismaal. Eesti kroon seoti tema käibelelaskmisel jäigalt DEMiga ja alates 01.01.1999. aastast euroga (1EUR = 15,6466 EEK).
juurdepääsu süsteemi andmetele. Tabel 1 Erinevad arvuti rünnakud 3.2 Sotsiaalsed tehnikad Sotsiaalseid tehnikaid kasutatakse konfidentsiaalse informatsiooni omandamiseks. Pettuse sooritamiseks kasutatakse näiteks kellegi teise salastatud isikuandmeid, mida nimetatakse ka identiteedi varguseks. Phishiguga saadetakse mail, mis näib olevat reaalse ettevõtte poolt saadetud. Tavaliselt finantsinstitutsioonide poolt. Sealt soovitakse infot, mille saatmiseks peate vastama e- mailile, külastama veebilehte, kus sisestada andmed. Tegelikult on tegu aga pettusega, mille eesmärgiks on identiteedivargus. Mõned Phishingu poolt saadetud e-mailid salvestavad salaja mingi viiruseprogrammi, mis kogub arvutikasutaja infot kurjategijatele. Kui arvuti on viirusega nakatunud, siis pangasaitidel ja muudel kontodel ilmuvad lisaaknad
Vähendati valitsuse sekkumist majandusse läbi subsiidiumite kaotamise, hindade vabakslaskmise, majandustegevuse mittereguleerimise ja tööturu tekkega. Piirangute kaotamine rahapoliitikas, nt vaba konverteeritavus. Väliskaubanduse liberaliseerimine. Riigiettevõtete erastamine. Rahandussektori reform. Turuvajdustele vastava institutsionaalse ja seadusliku raamistiku loomine. Regulatsioonid on õigustatud üksnes keskkonnakaitse, julgeoleku ja finantsinstitutsioonide usaldusväärsuse tõttu. Välisinvesteeringute lubamine. Hüperinflatsiooni teke. 12 27. Eesti majanduspoliitika ja selle kujunemine Aastal 1987 tekkis isemajandava Eesti kontseptsioon, rajati esimesed eraettevõtted - kooperatiivid. Aaastatel 1988-1989 lubati omada valuutat. Alates 1991 lõpetati valitsuse laiaulatuslik sekkumine majandusellu, riigiettevõtete erastamine
Siiski tuleb riigil täita ka selliseid tema poolt võetud või talle näiteks kohtulahendist tulenevaid varalisi kohustusi, mille realiseerumist on riigieelarve koostamisel hinnatud ebatõenäoliseks ja mille täitmiseks pole seetõttu riigieelarves vahendeid ette nähtud. Selliste kohustuste täitmise korraldamine on täitevvõimu ülesanne. RES kohaselt korraldab rahandusminister riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist, samuti nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks on riik (sh EIB, NIB, CEB jt), nõudmisel sisse maksmisele kuuluva osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest (Maailmapank) tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise likviidsete finantsvarade arvelt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavad tehingud kajastuvad riigieelarve täitmise aruandes finantseerimistehingutena. Eelnõus nimetatud regulatsiooni alla ei kuulu ESMi nõudmisel sisse maksmisele kuuluv osalus, kuna
d. osta öisel ajal börsil mittenoteeritud aktsiad Kas "üleöö laenude" abil võivad pangad hoida täiendavaid reserve minimaalsel tasemel? Tõene Väär Finantsvõimendus kujutab: a. firma võlgade ja omakapitali suhet b. firma poolt antud laenude ja omakapitali suhet c. firma kasumi ja laenude suhet d. firma kasumi ja kahjumi suhet Kinnine rahandus tekib siis: a. kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse b. kui ettevõtte ei kasuta finantsinstitutsioonide abi c. kui ettevõte läheb pankrotti d. aktsionärid ise finantseerivad ettevõtte investeeringuid Makromajanduslikud mudelid Mida näitab tuluringkäigu mudel? a. tuluringkäigu mudel näitab, kuidas on kõige kasulikumalt võimalik raha teenida. b. tuluringkäigu mudel näitab sissetulekute vooge (liikumist) majapidamiste ja firmade vahel c. tuluringkäigu mudel näitab erinevaid investeerimisvõimalusi!
välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas (valuutades). Vahetuskurss võib olla ujuv ja fikseeritud: · Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta. Kui välisvaluuta kodumine hind tõuseb, toimub valuuta odavnemine. Teiselt poolt, valuuta kallinemine on välisvaluuta kodumaise hinna alanemine. · Fikseeritud valuutakurss on määratud vehetuskurss, mille korral hoitakse valuuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse valitsuse (keskpanga) ametlikku valuutareservi välisvaluutaturul. 1EUR = 15,6466EEK.
Industrialiseerimise käigus toimus järk-järguline spetsialiseerumine ja ekspordi-impordi suurenemine, kuigi ka ebavõrdselt, ehk siis Euroopa andis ikkagi suure osa maailma ekspordist (60%), olid teised piirkonnad tagasihoidlikumad. Välisinvesteeringute uksed avanesid eelkõige ind.revolutsiooni ja koloniseerimistegevuse tõttu, esialgu oli domineerivaks UK ning investeeriti oma või teise riigi valuutaga teise riiki. Investeeringuid toetasid ka väljaränne Euroopast ja keerulisemate finantsinstitutsioonide teke. Peamiselt investeeriti al 1870ndatest aastatest Briti impeeriumi osadesse, USAse ja Ladina-Ameerikasse (raudteed, Suessi kanal); Eesti kontekstis invest. enne I ms’i ka Tallinnasse, mis oli plaanitud Vene sõjalaevastiku peamiseks tugipunktiks. Uue nähtusena hakkasid ettevõtted rajama tehaseid ka teistesse riikidesse, mitte ainult ei eksportinud oma kaupa, mis sai hargmaiste ettevõtete eelkäijaks: nt USA relvatootja
Kui KREEDIT >DEEBET, on riigil tegemist maksebilansi ülejäägiga; kui DEEBET >KREEDIT, on riigil tegemist maksebilansi puudujäägiga. 13.2 VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht rahvuslikku valuutat teise rahvusliku valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskurss võib olla: 1. UJUV so. vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumise vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta; 2. FIKSEERITUD so. vahetuskurss, mille korral määrab riik oma rahale kindla vahetuskursi (Eestis on fikseeritud vahetuskurss EURO suhtes, Leedus USD suhtes). 41 Fikseeritud vahetuskursi süsteemis on probleemiks, et vahetuskurss ei pruugi olla tasakaalukursiga võrdne: - kui vahetuskurss on tasakaalukursist kõrgem, on raha üleväärtustatud ning selle
partnerriikidega välja Põhjamõõtme konkreetne tegevuskava (Action Plan) aastateks 2000 – 2003, st kuni Euroopa Liidu suure laienemiseni aastal 2004. Käesoleval ajal on piirkondlikest organisatsioonidest Põhjamõõtme osalisteks Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Regionaalne Nõukogu, Läänemere Linnade Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu. Tihedat koostööd arendatakse ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, tuntud ülikoolide, teadusasutuste ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja
• Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta • Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale Keskkonnamõju hindamises osalejad • Arendaja • Otsustaja • Ekspert (eksperdid) • Huvipooled • Avalikkus Millal tuleb läbi viia ? • Seadusega sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevused • Mõju olulisuse eelhindamine seadusega kehtestatud korras • Finantsinstitutsioonide või avalikkuse surve Eelhindamine • Kui tegevust kohustuslikust nimekirjast ei leia, tuleb otsus KMH vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta vastu võtta täiendavas nimekirjas olevate tegevuste analüüsi tulemusena (eelhindamisel) Otsustaja lähtub: • 1) Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; • 2) Tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;
“primitiivsetest instinktidest”. Sõdade tegelikult põhjused, pigem tausta loovad tingimused, mitte otsesed põhjused, on peamiselt: koloniaalpärand institutsionaalsete riigipiiride näol ja nõrgalt arenenud rahvuslik identiteet vähearenenud poliitilised institutsioonid ja valitsuse seaduslikkuse küsitavus vähearenenud majandus, vaesus, ressursside nappus ja võlakoorem välissekkumine endiste emamaade, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja naaberriikide poolt hegemoonriikide interventsioon ja küla sõja pärand militariseerimise kõrge aste ebastabiilsus ja seaduse ning korra puudumine Aafrika sõdade tegelikeks peamisteks põhjusteks on nõrk riik – poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline nõrkus ning arenematus. Sõjad puhkevad, sest riikluse ülesehitus on veninud pikale ajale või ei ole postkoloniaalne riik toime tulnud globaliseerumise survega ja kokku varisenud. Riigi eliit püüab erinevate
rahvusvaheliste organisatsioonide teiste riikide asjadesse); c) inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng (riikide ja üksikisikute võimalus sundida riike täitma inimõiguste rahvusvahelisi standardeid). Rahvusvahelises õiguses ei ole välja kujunenud üldist reeglit, mis keelaksteiste sekkumise vormide kasutamist (nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide mõjutamine jmt.). Samas, kui sekkumine on suunatud riigi suveräänsete õiguste kahjustamisele ning sellest kasusaamisele, võib see olla mittesekkumise põhimõtetega vastuolus. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus. Rv õiguse üldprintsiibiks kujunes see alles ÜRO ajal. ÜRO põhikirja artikkel 1 (2) tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ning enesemääramis- õigust. Võib eristada välist ja sisemist enesemääramisõigust. Väline seondub eelkõige
parlamendisuveräänsuse ja demokraatia põhimõtet. Osapoolte nõudmised: Mida tahab õiguskantsler: Õiguskantsleri soovid võivad kattuda õigusteadlaskonna soovidega pidada põhiseaduse üle uus debatt. Samuti on õiguskantsler järjekindlalt soovinud tugevdada seadusandja legitimatsiooni s.h Riigikogu rolli seadusandjana vaidlustes, mis puudutavad Euroopa õigust. Mida valitsus tahab? Pigem on õige küsimus mida valitsus kardab? 1) laiemat mõju osalusele rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide töös (IMF, EBRD jne), 2) euroskepsise kasvu ja tugevat negatiivset mõju kuulumisele Euroopa Liitu, 3) positsioonide nõrgenemist oluliste asjade läbirääkimistel (sh kui palju Eesti saab vahendeid järgmisest Euroopa Liidu eelarvest), 4) tugev negatiivne mõju Eesti osalusele euroala otsuste kujundamisel, hirm muutuda priimusest paariaks. Valitsus tahaks, et Riigikohus kinnitaks põhiseaduspärasuse kõrval üle ka üldise Euroopa- meelse hoiaku. Mida tahavad õigusteadlased?
annaabi.ee 
