kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk). Kasutatud kirjandus Internet: · www.fin.ee · www.stat.ee · www.eestipank.ee
Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid. Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra. Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel (neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”) Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ), 5) ametnik , 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid : 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Eesti Pank ,
arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik- õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk). Riigieelarve koostamise Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning
aastal. Seadusandlik taust: Põhiseadus (§115, §118, §119); Riigieelarve seadus; Strateegilise planeerimise määrus; Riigi eelarvestrateegia; Iga-aastane riigieelarve seadus; Eelarveklassifikaator (rahandusministri määrus). Iga-aastane riigieelarve seadus: Kassapõhine; Hõlmab kõiki riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid; Majandusliku sisu põhine administratiivse liigenduse järgi; Lisaks riigieelarve seletuskiri, mis seob omavahel tervikuks Riigieelarve seaduse ja eelarve enda Kuues loeng Riigieelarve: Riigieelarve põhimõtted: Ühtsuse põhimõte – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves; Reaalsuse põhimõte – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt
valitsusele esitamine. Vabariigi valitsus: Riigieelarve eelnõu heakskiitmine ja Riigikogule esitamine. OKTOOBER- DETSEMBER Riigikogu: Riigieelarve eelnõu menetlus ja heakskiitmine Jõustunud riigieelarve seadus (Riigi Raha Veeb) Riigieelarve elluviimine Riigieelarve elluviimine tähendab riigi poolt antud ülesannete täitmist, milleks tehakse kulutusi ja finantseerimistehinguid" (riigieelarve.fin.ee/?id=10414) Riigieelarve täitmise kontroll ,,Riigieelarve täitmise kontrolli ja selle hindamine on Eestis eelkõige rahadusministeeriumi, riigiasutuste juhtide, siseaudiitorite ja riigikontrolli ülesanne". (riigieelarve.fin.ee/?id=10415) Iga riigiasutuse juhtkond vastutab oma valdkonna eest, riigiasutustes on ka sõltumatud siseaudiitorid, kes hindavad riigi raha tõhusat kasutamist. Suuremates riigiasutustes on siseauditi osakonnad
kasutamist järgmiseks neljaks aastaks. Seekordne RES on eriline selle poolest, et planeeritavad aastad kattuvad pea täielikult valitsusliidu võimuloleku perioodiga. Sestap sarnaneb strateegia tänavu ülesehituselt mõneti koalitsioonileppele ja arvestab valitsuse olulisemate plaanidega järgnevaks neljaks aastaks. Strateegia hõlmab kõiki riigi tulusid, kulusid ning finantseerimistehinguid, samuti on seal kirjas valitsuse olulisemad majandus- ja eelarvepoliitilised põhimõtted. Strateegia koostamises osalevad kõik ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid. Ministeeriumide kaudu annavad oma panuse strateegia koostamisse mitmed huvirühmad näiteks kohalike omavalitsuste liidud, sotsiaal-majanduslikud partnerid ja vabaühendused. Eesotsas Rahandusministeerium, juhib eelarveosakond Eesti majandus aastal 2008:
Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel; 7) tasakaalustatuse põhimõte: kohaliku eelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga. Tuleb vahet teha formaalse ja sisulise tasakaalustatuse vahel. Alates 2003. a tuuakse kohalikus eelarves eraldi välja tulude ja kulude vahe katmiseks tehtavaid finantseerimistehinguid, mis toovad kaasa muudatused finantsvarades ja kohustustes (nt tehingud hoiustega, aktsiatega, võlakirjadega, laenude andmine ja võtmine). See uuendus võimaldab eelarves välja tuua sisulise tasakaalu, ülejäägi või defitsiidi; 8) avalikkuse põhimõte: eelarve projekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanne on avalikud
annaabi.ee 
