võlakirjade maksevõime riski ja määravad selle põhjal võlakirjadele reitinguid (võlakirja kvaliteediaste). Reitingud jaotatakse investeerimisjärgu (AAA/Aaa kuni Baa/BBB) ja spekulatiivseteks reitinguteks (Baa ja BBB madalamal) reitinguteks. Terminid määravad ära, millist riski võlakirjad endas sisaldavad. Spekulatiivse reitinguga võlakirjad ehk rämpsvõlakirjad tähendavad märkimisväärset maksevõime riski. Teatud juhtudel on finantsasutustel rämpsvõlakirjadesse investeerimine rangelt piiratud, kuid suurema riskiga kaasneb tihti suurem tulusus, mis teeb see riskijulgemale investorile atraktiivseks. Intressimäära riski korral tekib oht, et üldine intressimäärade muutumine finantsturul võib mõjutada võlakirja turuhinda. Reeglina üldiste intressimäärade tõustes fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb ning intressimäärade langedes fikseeritud tulususega võlakirjade hind tõuseb.
Eesti 0,04%) [7]. 11 7. TAGASIVAADE RVF-I SUHETELE EESTI JA TEISTE BALTI RIIKIDEGA Baltimaade iseseisvumise järel oli kõigi kolme riigi majandus suures osas seotud veel lagunenud Nõukogude Liidu turuga. Majanduse struktuurne reformimine oli algjärgus, kaubaeksporti arenenud riikidesse piiras vähene konkurentsivõime. Rahvusvaheliselt laenuturult ei olnud ei Balti riikidel ega nende finantsasutustel veel võimalik krediiti saada. 1945. aastal rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamise ja maailmamajanduse kavu toetamise eesmärgil loodud Rahvusvaheline Valuutafond tuli selles olukorras Balti- maadele appi. RVF-i liikmeks võetud riikidele tagati vajalikud laenud, fondiga sõlmitud majandusprogrammid olid abiks seatud eesmärkide saavutamisel, märkimisväärne oli ka fondi poolt osutatud nõustamisabi. Rohkem kui
annaabi.ee 
