Maailmamajandus 21. sajandil. Globaliseerumine Egert Laur 21. sajand - Aasia sajand Aasia muutub maailmamajanduse peamiseks keskuseks. Maailmamajanduses on toimumas suur jõudude ümberpaiknemine. Aasia muutub järjest tugevamaks – majanduskasv viimased kümme aastat 8 kuni 10 % Aasiasse on hinnanguliselt koondunud 2/3 maailma valuutareservidest (ainuüksi Hiinal üle 3,9 triljoni USD) Aasia riikide eksport on kasvanud perioodil 1990.a kuni 2010.a ca kümnekordistunud. Kiire majanduskasv Hiinas, Indias jt. arengumaades loob uut nõudlust toorainetele(uued konfliktid). Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse ...
34. Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused? o Elukinduslustusseltsid o Pensionifondid o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele kättesaadavamaks. Rahvusvahelised finantsturud on omavahel infotehnoloogia abil tihedamalt seotud. 37. Millised eeldused on Eestil turismi arenguks? Mis jääb puudu? o Eeldused: puhas, puutumatu loodus, ajaloolised ehitised ja vaatamisväärsused, meil on huvitavad kultuurisündmused
Peale selle teatas rahandusministeerium Fanny Mae ja Freddy Mac'i väljaostmises. Kui AIG päästeti 85 mld dollariga, siis Lehman Brothersi jaoks enam raha ei jätkunud ja üks suuremaid investeerimispankasid lakkas eksisteerimast. Tuli välja olukord, kus Bear Stearns päästeti seetõttu, et seal olid kehvemad riskijuhitjad, kes viisid firma esimesena probleemidesse. Kuid sellele järgnes ahelreaktsioon, mida valitsus ei suutnud ette näha. Toetati finantsasutusi, kes sattusid esimestena raskustesse, samal aja kui suurem investeerimispank lasti põhja. Otsustati, et süsteemi kollapsi vältimaks peab siiski teatuid institutsioone aitama. USA suurte investeerimispankade järelevalve ei olnud adekvaatne, sest nad võtsid vähe suuri riske. Siiani olid nad toonud suuri tulusid. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma
Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud. Kapitaliturg jaguneb kaheks: a) Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid. b) Järelturg (sekundaarturg), kus neid emiteeritud väärtpabereid edasi müüakse. Sekundaarturu väärtpaberid pärinevad esmaselt turult, primaarturg on sekundaarturu väärtpaberite allikas. Praktikas ei ole piirid esmase ja järelturu vahel kindlalt tajutavad, kuna enamus finantsasutusi tegelevad nii lühi- kui ka pikaajaliste väärtpaberitega. Väärtpabereid ringlusse lastes saab ettevõte tegelikult raha laenuks, mille eest kohustub maksma kreeditoridele intresse.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Äritahandus") 5 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 2. RISK JA TASUVUS Tavaliselt võetakse riskianalüüsi alistavaks veel mitte töötavas ettevõttes loodetust väiksem
Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine 2. Krediidiasutuste tüübid Teenuste tunnuse järgi: Universaalsed Spetsialiseeritud (hoiupangad, hüpoteegipangad, innovatsioonipangad jt) Teenuste mahu järgi: Jaepangad (teenindavad jaekliente) Hulgipangad (teenindavad teisi panku ja finantsasutusi) Territoriaalse tunnuse järgi: Kohalikud (nt linnapangad, regionaalpangad) Üleriigilised Rahvusvahelised Organisatsiooni tunnuse järgi: Ainult peakontorist koosnevad Filiaalide ja esindustega Konsolideerimisgrupid (kontsernid) Omandivormi järgi: Aktsiapangad Ühistupangad Riigipangad Munitsipaalpangad
tulu. Tekitab hoopis kahju kuna inflatsiooni tõttu raha väärtus pidevalt väheneb. Et neid riske vältida on otstarbekas kasutada finantsvahendusasutusi. Finantsvahendusasutus - institutsioon, mille kaudu raha liigub säästjatelt ehk investoritelt neile, kellel on raha ajutine defitsiit. Investor on see, kes paigutab/investeerib oma raha finantsvahendaja juurde/kätte. Finantsvahendaja laenab selle raha välja laenusaajale/laenutaotlejale. 2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1
Tasakaalu stabiilsus kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt, jõuab see ise uuesti tasakaalu tagasi. Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi süsteemiväline jõud, näiteks peab turu tasakaalustama sel juhul valitsuse sekkumine. Agregeerimine kuna majandusprotsessides osaleb sadu tuhandeid majapidamisi, tuhandeid eraettevõtteid, sadu avalik-õiguslikke ettevõtteid ja munitsipaalasutusi, kümneid finantsasutusi. Iga päev tehakse miljoneid otsustusi kaupade ja teenuste tootmise ning tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel
inflatsioon säästude väärtust. Deflatsiooniga kaasnevaks ohuks on, et üldise hinnataseme langedes lükkavad inimesed oma tarbimist, ettevõtted aga oma investeeringuid edasi, ning majanduskasv aeglustub. Võib tekkida "deflatsioonilõks", millest väljuda on väga keeruline. Tagasimaksmata laenude reaalne väärtus suureneb, seetõttu satuvad laenuvõtjad raskustesse ning laenukahjude kaudu ohustab see ka finantsasutusi. Ettevõtetel on tihti raske palkasid langetada, isegi siis, kui nende toodangu hind langeb. See toob kaasa töötuse suurenemise ning pankrottide arvu kasvu. Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja majandusaktiivsust, kuna suurendab läbipaistvust - stabiilse hinnataseme korral mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s.o ühe kauba hinna muutus teise kauba hinna suhtes) ega aja seda segamini hinnataseme üldise muutusega
Tuleb deklareerida ka abikaasa, faktilise abikaasa, lapse ja tööle soovija isiku vanemate varalised suhted. Seda nõutakse selleks, et kui töö käigus peaks inimene oma enda või lähikondsete varalisi suhteid uurima, tekib konflikt ja need tuleb selleks ette deklareerida. Tuleb seadusest kohustus, et peavad hoidma saladuses kõiki pangasaladusi sisaldavaid andmeid ja samuti muid andmeid, mis seaduse kohaselt ei kuulu avaldamisele. Rahastamine. Täna on valitud selline skeem, et finantsasutusi rahastatakse turuosaliste poolt. Määrad on paika pandud. Kannavad kapitali osa 1 %, mahu osa puhul on paika pandud piirid, aga täpselt pole paika pandud 0,01 0,05 % panga varadest. Koostöö väliskoostöö - siseriigi koostöö Finantsinspektsioon suhtleb teiste riikide järelevalve astutustega. Kõige tihedam side peaks praegu olema Rootsiga. Andmeid saab kasutada oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kõige rohkem
annaabi.ee 
