tõlgendamisvõimalusi ette näinud. Eesti tingimustes mõnevõrra tähelepanuväärsem lugu juhtus majanduslehega Äripäev, mis 1998. aastal eksis poliitkombekuse kirjutamata reeglite vastu, mainides ühes artiklis muuhulgas juutide ja raha vahelist tõmbejõudu, kui miskit iseenesestmõistetavat. Lugu ise oli lühidalt järgmine: 5. oktoobril 1998 laiutas Äripäeva esikaanel pealkiri "EVEA Pank finantsjuutide mängumaa"1. Pankrotistuvast finantsasutusest rääkiva artikli kohta isegi üsna tasakaalukalt ja neutraalselt kirjutatud tekstis oli juute lisaks pealkirjale mainitud veel kahes lauses viitega pangandusringkondadele, kes EVEAt juudi pangaks nimetavat, kuna selle juhtkonnas ja kreeditoride hulgas oli juudi rahvuse esindajaid; ning samuti pangainimestelt pärit märkust selle kohta, et juudid ja raha teineteist ikka leidnud on. Vastureaktsioon järgnes operatiivselt ja vääramatult: tollane
Millised õigused on järelevalvajale antud info saamiseks? Finantsinspektsioon võib tasuta nõuda väga erinevat teavet, erinevaid dokumente. Asjaolude kohta dokumente. Järelevalve korraldus Kahele meetodile üles seatud: 1. Saab teostada ainult aruande kaudu. 2. kohapealne kontroll dokumendid ei anna alati erinevatest protseduuridest ja nende rakendamisest ülevaadet. Peab rakendama siis, kui mingeid aruande andmeid on vaja kohapeal kontrollida. Veel on aluseks, et vastava emamaa finantsasutusest on saadetud palve mingi teema kohta. Järelevalve regulaarsus on seadusega reguleeritud. Iga kahe aasta järel. Fin. In volitused: Esiteks võib siseneda absoluutselt igase panga ruumi, kaasa arvatud sularaha hoidmise ruumid Teiseks õigus nõuda eraldi tööruum 3. absolutselt kõikidest panga kandjatest võib teha koopiaid Kontrollitavad töötajad peavad suulise või kirjaliku tunnistuse andma. Kui kontroll tuleb, siis tuleb alati määrata kohapealne kuraator