sissetulekuid võimendama. Nii võivad rahanduslikult haritud, kuid kehvema sissetulekuga inimesed elada paremini, kui kõrgepalgalised, kuid ,,kehvema rahandusliku IQ-ga" inimesed. Vahe tulenebki sellest, et üks suudab enda tulusid-kulusid kontrollida, kui teine ei tea isegi, kuhu ta raha läheb. Teiseks, palju raha saab teenida, vaid väga hea strateegiaga, mille loomiseks ja mõistmiseks peab olema väga kindel ka oma finantsasjades. Peale raha teenimist, tuleb seda hiljem ka hoida, millel tuleb jällegi rahanduslik haridus ainult kasuks. Kasumlikkus pole nii selge Kuid siiski, raamatus ,,Rikas isa, vaene isa" esitatud väited ei vasta täielikult tõele ega nende teostamine pole sugugi nii lihtne. Kõigile inimestele tuleb enda rahandusliku IQ arendamine kindlasti kasuks, kuid ratsarikkaks, vaid Kyosaki raamatute lugemisega ei saada. Lisaks ei kuku kunagi ,,väga häid tehinguid" ootamatult sülle, vaid nende
13. septembril 1745 läkski keisritroon taas Habsburgide dünastiale. Kuigi paberitel oli kirjas, et Franz Stephan on kaasvalitseja, oli ta siiski pigem valitsejanna abikaasa, kuna ta ei osanud end maksma panna. Maria Theresia olevat isegi meest paika pannud ,,andes mõista, et ta ei topiks oma nina asjadesse, millest ta midagi aru ei saa". Ka pereasjades oli võim eelkõige naise käes. Kõige tähtsamad otsused langetas tema. Täit usaldust pälvis Franz Stephan vaid finantsasjades, kuna ta oli neis väga andekas. Kuna mees ei saanud osaleda poliitikas, muutus ta elu küllaltki sisutuks. Seepärast otsis ta meelelahutust näiteks jahipidamises, mündikogumises ja iluaedade kujundamises. Kuigi Maria Theresia oma meest väga armastas, hoolis ta temast vähe ja see põhjustas ka nendevahelisi konflikte. 15. juuli 1749. aastal toimus Austria pärilussõja otsustav lahing, mis lõppes Austria vägede täieliku võiduga. 18. oktoobril sõlmiti lõpuks rahu. Sõja käigus
preemia jne. Moraalsed tasud - töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse jne. Kaudse tasu eesmärk on pakkuda ahvatlevat ja konkurentsivõimelist tasudepaketti, mis meelitaks ja hoiaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Kaudse tasu liigid: Pensioniplaan. Isiklik turvalisus – hüved, mis suurendavad isiklikku ja pere turvalisust. On seotud haiguste, tervise, õnnetuste ja elukindlustusega. Assisteerimine finantsasjades – laenud, maja ostu plaanid, kolimise abi ja soodustused firma teenustelt või kaupadelt. Isiklikud vajadused – õigused, mis tunnustavad töö ja pere vajadusi või kohustusi. Näiteks puhkused, lapsehooldus, ametipuhkused, pensionile mineku konsultatsioon, kriisi olukordades nõustamine ja spordikeskused. Firmaauto ja kütus. Muud hüved –’ muudavad töötajate elatustaset. Näiteks lõunasöögi toetus, lisatasu riiete ostmiseks ning telefoni ostmise kompensatsioon. 27
maapiirkondadel suur suveräänsus, siis nüüd oli oluline mitte lasta maakohtades suurmaavaldajatel oma suva järgi tegutseda ning seetõttu saadeti sinna kontroll – rida ametnikke, oluliseim SHERIFF. SHERIFF- Kujunesid 16.sajandini, olid kõige tähtsamad nii administratiiv kui kohtuvõimu esindajad. Olid suurmaavaldajad igas shires v countys. Said väga kiirelt kõige vihatumaks amentikuks, kuna tegutsesid jõuliselt kuninga huvides: finantsasjades, sõjanduses, kohtuasjades, kuninga korralduste ja seaduste kuulutamisel ja täitmise kontrollimises olid nad kuninga huvide kaitsjad. Liikusid ka ringi ja võisid tüliküsimusi lahendada. Olid ametlikud eesistujad ka krahvkonna kohtutes. Rahukohtunikud (justices of the Peace, JP), nende teke ja funktsioonid. Tudorite valitsusajal sisseseatud lordleitnanti (lord lieutenant) ametikoht. 14.sajandil tekivad. Parlament võtab vastu seaduse, et igas maakonnas tuleb nimetada
tegevuse otstarbekuse osas. Kohaliku poliitika autonoomia garanteerivad nn kuus ülimuslikkust: 1) ülimuslikkus organisatsiooni kujundamisel (st õigus igas omavalitsusüksuses ise juhtimisstruktuur kujundada); 2) ülimuslikkus õigusloomes (st õigus võtta vastu omavalitsusüksuse statuudiakt ning anda õigustloovaid ja õigustrakendavaid akte igapäevases halduses); 3) ülimuslikkus finantsasjades (st õigus omavastutuslikuks tulude ja kulude e. eelarve kujundamiseks); 4) ülimuslikkus maksude osas (st õigus kehtestada ise kohalikke makse niivõrd, kui see pole piiratud kõrgemalseisva seadustikuga finantspoliitika regionaalseks ühtlustamiseks); 5) ülimuslikkus kohalikus planeerimises (st õigus oma vastutusel töötada välja ehituse ja kommunaalvõrkude perspektiivplaanid, sh maakasutus- ja hoonestusplaanid);
annaabi.ee 
