Kirjuta sõna 2 tähendust: 1. kurk- kehaosa ja köögivili 2. tamm- lehtpuu ja vesiehitis 3. jaht- loomade püüdmine/jahtimine ja veesõiduk 4. laager- lastelaager (üritus) ja auto osa 5. koor- puid kattev kiht (puuhkoor) ja laulurühm 6. laama- loom ja munk 7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7
Põhimõte otsus tuleb langetada seaduste, mitte kõhutunde järgi. Keisririigi ajal tekkisid ka esimesed juristid, kelle tulekuga kujunes välja juriidiline terinoloogia. 9. Rooma seisused 156, orjad, perekond 157' Tähtsuse järjestuses, tähtsaimast kõige vähem tähtsamani: 1) Keiser 2) Senaatoriseisus (ülikud, senaatoriperekonnad, rikkad suurmaavaldajad, austatud mehed) 3) Ratsanikuseisus (rikkad, mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega) 4) Vabad mehed 4.1) Väikemaaomanikud e. rentnikud 4.2) Proletaarid (varatud linnaelanikud) 5) Vabakslastud (orjad, kes olid tänu töökusele või omaniku heale südamele vabaks lastud) 6) Orjad (,,kõnelev tööriist") 10. Rooma tähtsamad ehitised 1) Forum Romanum 4) Augustuse foorum 6) Venuse ja Roma tempel
seadusega kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel külastaksin oma vabal ajal templeid, panteone, templeid ning teatreid. Meie toit ja söögitavad oleksid eri ühiskonnakihtides erinevad. Vaesemad peaksid enamasti piirduma leiva ja leivapudruga, mida vahel täiendaksid puu-ja köögiviljad ning kala. Rikkad
Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad elanikud ehk proletaarid, neil puudus püsiv töö ja elukoht, kuid siiski olid nad kodanikud, vabad ja kõigi õigustega. Viimaseks tulid orjad ja vabakslastud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõdadega saadi orje järjest juude. Seega olidki orjad eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Pax Romana- 'rooma rahu' nime all tuntakse pikka suhteliselt rahulikku perioodi Rooma riigis.
ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5
kodanikuõigustega, enamasti rikkad maavaldajad, kodanikud seaduse kaitse all, võisid edasi kaevata, anti välja plebei=lihtrahvas, plebeidest vaesemad, enamus olid talupojad. riiklikest huvidest lähtudes, sai alguse 12-tahvli seadustest, välditi Ratsanikud: rikkad, mõjukad roomlased, suurmaavaldajad, liialt karme karistusi , seadusloome oli järjepidev, põhimõtteid ja kaubandus ja finantsasjadega tegelesid, ka kohtunikud. terminoloogiat kasut ka tänapäeval. Naiste positsioon: mehed Klassidevaheline abielu keelatud. patriitside ja plebeide suhted kostsid naiste eest, pol õigusi polnud, õigused pisut suuremad kui teravad. kuna pleb-d nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist klassikalises Kreekas, naine pidi olema truu, avalikust elust ja pol õigusi, plebeid pidasid koosolekuid ja valisid polnud naised kõrvale jäetud
Seadusi süstematiseeriti,kerkisid esile juristid,kujunes juriidiline terminoloogiast Roomas sai alguse õigusteadus. Latifundium ulatuslik,orjatööl põhinev suurmaavaldus. Seisused: 1)Senaatoriseisus Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühorjatöö osatähtsus suurneid kasutati pea kõigis eluvaldkondades;orjade seas oli ka kõrgelt haritud inimesi;omanik võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad ülesanded,peremehega sõbrunemine,omale elatise teenimine
Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. 4. Ühiskond ja eluolu Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud. Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda
edasikaebamise õigus keisrile. Esimesed seadused olid kirja pandud 5.saj eKr ja kandsid nime 12 tahvli seadused. Need põhinesid kohtu pretsentidel- see tähendab võeti arvesse, milline on karistus varasema samalaadse juhtumi puhul. 12. Seisused Roomas. TV 135 Senaatorid- Osalesid riigijuhtimises ja igapäeva elu kujundamisega. Olid suurmaavaldajad. Ratsanikuseisus- Tegelesid sõdimisega, ratsanikena sõjaväes. Enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Hiljem said neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad isikud. Neid määrati ka kohtunikeks. Käsitöölised- Tegid käsitööd, müüsid käsitööd ja teenisid nii elatist. Talupojad- Harisid põlde. Pidid riigi jaoks sõjaväkke minema. Proletariaadid- Varatud linnaelanikud, kelle ainsaks rikkuseks on lapsed. Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus. Töötasid kaevandustes, käsitööliste heaks. 13
põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe põllumajanduslik üldilme · Ühiskondlik kihistumine o keiser o senaatoriseisus Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad suurmaavalitsejad, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad o ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega tegeleti impreeriumi rahaasjadega; olid ka kohtunikud o lihtrahvas linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad (väikemaaomanikud ja rentnikud) kõik olid Rooma kodanikud neile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama o orjad o naised isa, abikaasa, mõne muu meessugulase eestkoste all puudusid poliitilised õigused
Tuntuim seaduskogu 12 tahvli seaduskogu. Paljud Rooma õiguse printsiibid kehtivad tänapäevani ning paljuid seadusi kasutati veel kesk- ja uusajal. 12) Rooma ühiskond oli seisuslik. Keiser- kõige tähtsam mees, kohtumõistja, sõjaväe juhtija. Senaatoriseisus- ülikud, nobiliteet. Suurmaavaldajad, kuid elasid linnas. Määrati leegionite ülemaid ning provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus- rikkad ja mõjukad roomlased. Suurmaavaldajad. Tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli ka kohtunikud. Vabad mehed- põlluharijad, käsitöölised. Vabakslastud ja orjad. 13) Vana-Rooma : naised poliitiliste õigusteta, kohtus pidi neid esindama eestkostja. Oli ka neid naisi kes olid mehe eestkostest vabanenud ning käsutasid oma vara ise ja sõlmisid oma soovi kohaselt abielu. Mõned naised said ühiskonnas ka kuulsaks. Vana-Kreeka :pole õigusi. Avalikus elus osalesid väga vähe.
ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid, kes jaksasid osta omale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes, kuid see tähendus kadus õige pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Erinevalt senaatoritest tegeles enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametni-kud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ja rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride hulk. Eriti palju oli neid pealinna Roomas. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua.
on toodud välja tabelina. 9 Tabel 5. Personali ülesanded ja vastutusvaldkonnad Ametinimetus Ülesanded ja vastutusvaldkonnad Mäendusspetsialist -Erialaseid küsimusi käsitleva informatsiooni analüüsimine Turundus- ja finantstöötaja -Ettevõtte finantsasjadega töötamine -Ettevõtte turundusasjadega töötamine -Eelarve haldamine -Reklaami planeering -Lepingute koostamine IT-tehnik -Infobaasi arendamisele kaasaaitamine -Ettevõttesiseste infotehnoloogiliste
Senat säilitas ühiskondliku positsiooni, kuid kaotas poliitilise tähenduse. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Üldiselt olid nad need kes jõudsid endale lubada hobust ha teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna kiirelt. Hiljem nimetati neid lihtsalt mngi teatud jõukusepiirini jõudnud Rooma kodanike, paljud neist olid suurmaavaldajad. Nad tegelesid kaubanduse ning finantsasjadega, millega senaatorid ei tegelenud.seega määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enimiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elanud põlluharijad. Kui linnad kasvasid kasvasid ka proletaaride ehk varatute linnakodanike arv. Eriti oli neid Roomas. Provintsid elasid omaette, piirkondade vahelised sidemed nõrgenesid, provintsid allutati tugevamini keskvõimule. Linnade osatähtsus vähenes, sest vähenes käsitöö ja kaubanduse osatähtsus. Vähenes ka linnaelanike arv.
· Keiser Caracalla edikt kõik vabad inimesed(mehed) kuulutati Rooma kodanikuks *naised kodanikud ei olnud Millega tegelesid: Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said neist impeeriumi rahaashadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Käsitöölised tegelesid käsitööga. Talupojad tegelesid põlluharimisega. Proletaarid tegelesid juhutöödega, nad võisid olla ka palgasõjaväes. Proletaaridele jagati riigi kulul tasuta vilja Vabakslastud hakkasid ise oma elu elama, tõusid kõrgetele positsioonidele. Võisid tegeleda käsitööga, riigijuhtimisega, kaubandusega
Orjadele antakse maad, et ta saaks iseseisvalt majandada, kuid enamuse saagist annab ta ära. * Hakatakse andma orju rendiks. * 211 aastal saavad kõik vabad inimesed Rooma riigis Rooma kodanikeks Caracalla edikt. * Millega tegelesid: -) Senaatorid: suurmaavaldajad, olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad. -) Ratsanikuseisus: paljud olid suurmaavaldajad, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega, nende seast määrati kohtunikke. -) Käsitöölised: tegid käsitsi asju. -) Talupojad: põlluharimisega. -) Proletaarid: neil polnud midagi ja nad ei teinud midagi (vahel juhutöid), kuid neile jagati riigi kulul tasuta vilja. -) Vabakslastud: Tegid palju tööd ja kogusid varandust ning hiljem võisid tegeleda kõigega. -) Orjad: neid kasutati kõikjal, et lasta neil teha igasuguseid töid enda eest. Orjaga võis omanik teha mida aga tahtis. Rooma religioon
Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. 4. Ühiskond ja eluolu Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud. Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma.
annaabi.ee 
