Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse;
MIKS MA ARVAN, ET MINU VALITUD ERIALA ON TÄNAPÄEVAL EESTI ÜHISKONNAS PERSPEKTIIVNE? Essee Juhendaja: Anne Reinsoo Mõdriku 2010 MIKS MA ARVAN, ET MINU VALITUD ERIALA ON TÄNAPÄEVAL EESTI ÜHISKONNAS PERSPEKTIIVNE? Kaubandusökonoomika eriala annab laialdased teadmised majanduses, finantsarvestuses, organisatsioonide juhtimises. Eriala omandanu omab ülevaadet peamistest majandusteooriatest, tunneb õigusnorme, järgib meeskonnatöö põhimõtteid, oskab kasutada erinevaid finantsaruandeid, on algatusvõimeline, paindlik ning kohanemisvõimeline muutuvas majandusvaldkonnas. Kaubandusökonoomika eriala lõpetanu saab rakendada oma teadmisi olles ametis müügi -, turundus -, ostujuhina.
1. Kasutajaorientatsioon juht vajab ülevaatlikumat ning detailsemat infot, kui finantsaruanded sisaldavad. Kuna juht on tihedalt seotud ettevõtte igapäevase tegevusega, vajab ta täpset infot planeerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Välistarbijad vaatlevad tavaliselt ettevõtte tegevust tervikuna ning vajavad seetõttu infot üldistatud kujul. Juhtimisarvestuses püütakse teha vahet info sise- ja välistarbijate vahel, finantsarvestuses see vahe peaaegu puudub. 12 2. Valikuvabadus finantsarvestust peab läbi viima. Juhtimisarvestuse läbiviimise otsustab seevastu info tarbija ise (missugust infot, kui palju, millal). Seejuures tuleb jälgida, et juhtimisarvestuse aruanded oleksid kuluefektiivsed tuleb võrrelda nendest saadavat kasu aruandluse saamiseks vajaminevate kuludega. 3. Ajaline fookus finantsarvestus kajastab toimunud majandustehinguid,
lõbustusmaks, parkimistasu · Riiklikud: Kehtestatakse isesesvate maksuseadustega. nt. Tulumaks, sots.maks, maamaks, hasartmängudemaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks 8.Maamaks on kohalik või riiklik maks ? Riiklik maks 9.Palgaarvestuse ülesanne. Palgaga seotud maksud Töövõtja : ¤tulumaks 20% ; ¤tööstuskindlustusmaks 1,6% ; ¤pensionikindlustus 2% Tööandja : ¤sots.maks 33% ; tööstuskindlustusmaks 0.8% 10.Mida tähendab finantsarvestuses IFRS? Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid 11.Mida tähendab finantsarvestuses RTJ? 12.Kes on raamatupidamiskohustuslane? Riik, juriidiline isik, FIE, omavalitsuse üksus, filiaal 13.Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis? Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri, järjekorra nr. 14.Nimeta näiteid algdokumentidest.
PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667 JTmäär 30% MK= NK- JT PK 90 000 MK= 466 667- 140 000=326 667 EBIT 50 000 6. Kulukäituri muutudes muutuvad: a) ühiku muutuvad kulud ja ühiku püsikulu b) muutuva kulu summa ja püsikulude summa c) ühiku muutuv kulu ja püsikulude summa d) muutuvulude summa ja ühiku püsivkulu 7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu
omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või
raamatupidamisarvestuses tuleb lähtuda nende sisust, mitte juriidilisest vormist. 11. Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus - tekkepõhine arvestus nõuab, et majandustoiming tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata raha liikumisest. Kassapõhine arvestus nõuab, et majandustoiming kajastatakse raha liikumise hetkel. 12. Õige ja õiglane kajastamine - majandustoimingud tuleb finantsarvestuses kajastada õigesti ja õiglase väärtusega/hinnaga. Finantsauditi eetilised põhimõtted: 1. Ausus - finantskontroll peab olema oma professionaalse teenuse osutamisel otsekohene ja aus. 2. Objektiivsus - finantskontroll peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi laste kellelgi enda objektiivsust mõjutada. 3. Ametialane kompetentsus - teenuse osutamisel peab finantsaudiitor olema kõrgel
e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. f. Süsteem, kus peetakse varude jäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust 13. Majandustehingute kajastamisel finantsarvestuses ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. See on: Valige üks: a. Konservatiivsuse printsiip b. Majandusüksuse printsiip c. Arusaadavuse printsiip d. Olulisuse printsiip e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui konto väärtusvähend algjääk on 15 000 eurot, siis milline on selle konto uus saldo pärast
o Teenusega seotud kulud (sisseostetud teenused ja omateenused) o Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud o Juhtimis- ja müügikulud - Kapitalikulu Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N -
põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine (niisugust infot loetakse ärisaladuseks ja seda detailselt finantsarvestuses ei avaldata). Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS-
Horisontaalanalüüs bilansis näitab, et konto muud nõuded ja ettemaksed on kõige enam suurenenud ja seda 119 % võrra ning ka konto muud kohustused ja saadud ettemaksed. Konto võlad töövõtjatele suurenenud 10% see võib tähendada seda, et asutus on uusi teenistujaid tööle võtnud. Tulemiaruandes on suurenenud konto maksud see võib tähendada seda, et üksikisiku tulumaksu on laekunud 2013. aastal rohkem kui 2012. aastal. 5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS Asutus kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt tulemiaruande skeemile. Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastavad maksu ja lõivud sealhulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Asutuse püsikulud on järgmised: Palgakulud Elekter Majandamiskulud (elekter, vesi jne) Asutuse muutuvkulud on järgmised: Kütus 2013
Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis tähendab, et finantsvara või finantskohustuse algset soetusmaksumust on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega: põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul); väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15; RTJ 3). Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile 1. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodil, mil nad loovad majanduslikku kasu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
äritegevuse globaliseerumine ning integreerumine, tagamaks ettevõtete kasvu või siis vähemasti 2 püsimajäämist tiheneva konkurentsi tingimustes. Üheks levinumaks integreerumise vormiks on ettevõtete ühinemised ja omandamised ehk äriühendused. Iga äriliselt tehtud otsus toob endaga kaasa ka kohustuse antud äriotsuseid ja majandustehinguid kajastada finantsarvestuses kooskõlas kehtivate seadustega (Raamatupidamise seadus, Äriseadustik), kehtivate Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (mis on välja töötatud Eesti hea raamatupidamistava kohaselt) ning rahvusvaheliste standarditega SME IFRS International Financial Reporting Standards (IFRS) for Small and Mediumsized Entities (SME), IFRS International Financial Reporting Standards, IAS- International Accounting Standard.
mille tulemuseks võib olla vale juhtimisotsus. Vale otsuse poole julgustab ka tõsiasi, et tavaliselt on turul väikesekoguseliste toodete müügihind kõrgem ning valearvestuse tulemusel võib tunduda, et kasumlikkus on kõrge, kuigi enamus püsikulusid võib olla seotud just väikesemahuliste toodetega. Kolmas probleem on selles, et tegevuspõhisele arvestusele toetuva omahinna leidmise täielik ärakasutamine nõuab aga kontseptuaalset lahknemist finantsarvestuses kasutatavast omahinna leidmise süsteemist. Ettevõtted peavad loobuma sellisel juhul kõigi kulude jaotamisest üksikutele ühikutele ning selle asemel eraldama kulud ja seostama need ressursse tarbiva tegevustasandiga. Lihtsalt öelduna peaks eraldama konkreetse toote ühiku valmistamiskulud muude toodete valmistamise või teiste klientide teenindamise kuludest sõltumata sellest, kui palju ühikuid toodetakse või müüakse. Kui kulusid sel moel eristatakse, tekib hierarhia
tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Valmidusastme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Finantsarvestuses kajastamine: Kaupade müügil või teenuste osutamisel tekib ettevõttel arve esitamisel lisaks nõudele ka müügitulu. Aruandeperioodil teenitud müügitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu. Tulude kajastamisel raamatupidamises tuleb kaalutleda, kas teenitav tulu on aruandeperioodi kohta teenitud tulu või tegemist on tulevikus teenitava tuluga. Viimase variandi puhul on tegemist tulevaste perioodi tuluga, mida ei
Finantsarvestus- põhineb ettevõtte kulude arvestusel ning kajastab väliste infotarbijate nagu aktsionäride, võlausaldajate ja riigiametnike jaoks olulist informatsiooni ettevõtte finantsvõimekuse kohta. Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused: 1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani. 2) Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel. 3) Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu finantsarvestuse aruannetel), vaid rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust. 4) Juhtimisarvestuse andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Erinevalt finantsarvestusest vajatakse olulisel määral mitterahalist infot. 5) Juhtimisarvestuse korral on tähelepanu suunatud ettevõtte konkreetsetele allüksustele.
iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel · Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades · Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud utiliseerimismaksumus => ~ Tehingujärgsed kulud 1. Varude kajastamise meetodid finantsarvestuses (raamatupidamises)- · FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. · LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. · FEFO (first-expired-first-out) meetod, mille puhul esmalt väljastatakse tooted, mis aeguvad kõigepealt. 2. Omamise kogukulu koosseis, omandamiskulu - Ladustamiskulud (vt eelmine
reklaamikuludele, rendi- ja kommunaalkuludele. Ettevõtte tegutsemisaja jooksul on tulnud vastuvõtta otsus sulgeda Narva kauplus ning Tartu kaupluse kolimine atraktiivsemalt müügipinnale. Kuna ettevõttel on kohustused panga eest siis vähemalt kord aastas (vajadusel tihedamini) koostatakse pangale esitamiseks excelis kasumiaruanne ja bilanss. Tulude ja kulude arvestus Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile nr. 1. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale. Jaemüügi puhul on selleks kauba üleandmise hetk. Praktika ajal puutusin kokku ostjatelt laekunud ettemaksetega. Kuna ettevõtte tegeleb mööbli müügiga, siis on igapäevane, et kliendile sobivat toodet ei ole laos ning vormistatakse tellimus. Tellimuse eest peab klient
tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui tervikut,juhtimisarvestuse korral on põhitähelepanu all ettevõtte konkreetsed allüksused.7)juhtimisarvestus on interdistsiplinaarne ja ei ole kohustuslik
seisu, milles nad hetkel on. Sellest võib järeldada, et alati kui ettevõte soetab vara, tähendab see ettevõttele väljaminekut, millega suureneb kaup, tooraine, materjal kuid suureneb ka kohustus tarnijate ees või väheneb käibevarast arvelduskonto või kassa. Kui varud on soetatud võetakse nad arvele esmalt nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest ja muudest väljaminekustest. Soetusmaksumuse arvestusmeetodid Finantsarvestuses ei ole eesmärgiks kajastada varu tegelikku (füüsilist) liikumist, vaid kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas). Arvestuse lihtsustamise eesmärgiks on välja töötatud mitmeid meetodeid [20]. Materiaalse varu hindamisel võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: · üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod; · kaalutud keskmise soetushinna meetod;
andmed. 6) Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid. Juhul kui audiitor jõuab seisukohale, et juhtkonna tuleviku nägemus ei ole realistlik, siis tuleb see kindlasti fikseerida arvamuses koos selgitustega. 6 Riskitüübid 1. Tegevusrisk seisneb selles, et finantsarvestuses võivad tekkida tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte finantsseisundit. Järelikult tekib oht, et nimetatud näitajate alusel võidakse langetada valesid juhtimisotsuseid. Tegevusrisk ei sõltu üksnes ettevõtte sisestest asjaoludest, vaid seda mõjutab ka üldine majandus seisund. Tegevusriski hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid: a) Tegevjuhtkonna oskused ja motivatsioon. b) Ettevõtte majandustegevuse iseloom
5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või meetod) on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa. Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise selliste osategevuste nagu eelarvestamine (planeerimine), tegevuse hindamine ja reguleerimine (controlling) tarvis. Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele. Kuigi mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda – info kogumist,
Kohustuslik 839 839 839 reservkapital Eelmiste 19 081 25 368 35 280 per.kasum(- kahjum) Jooksva aasta 10 282 12 916 12 746 kasum(-kahjum) Omakapital kokku 38 594 47 515 57 257 Tabel 6 Omakapital 5.1 Tulude ja kulude arvestus Aktisaselts kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile nr. 2. (Lisa 7) Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu. 22 6. ARUANDLUS
Immateriaalsed põhivarad I Muud reserveid T Muu omakapital A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud).
jt. Eeld. kulude käitumislike aspektide jälgimist. Nimet. aspektide kajastam. peab arvest. juba e/v kontoplaani koostam. käigus. Tegursüst. jälgim. on lähtepunktiks objektiiv. kuluandmete saam. e/v tegevustsükli iga etapi kohta. Eelduseks e/v tegevustsükli tehnol. kaardi olemasolu. Lõppkokku- võttes peavad e/v tegevuse eri staadiumide lõpu kulud olema objektiiv. mõõdet. Vajal. nii finants- arvestuse kui ka juhtimisarvestuse jaoks. Objektiivse maj.tulemuse kujunem. finantsarvestuses on vajal. tehtud kulude kompleksne ja ühetä- henduslik kajastam. ja liigit. Lähtudes arvestuse liikidest jaotat. kulude klassifits. eesm. 3 gruppi: 1) Kulude jaot. varade hindamiseks, eelkõige objektiiv. varude ja realis. toodete kulude kajast. Toimub fin.arvestuse jaoks. Siia kuuluvad: · aegunud/mitteaegunud kulud, · per. ja toote kulud, · tootmiskulude elemendid, · tellimuse ja protsessi kulu. 2) Kulude jaotam. juhtimisotsuste ettevalmistam
arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Jätkuvalt on kulude juhtimises tähtis kulude liigitamine planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks. (Karu, 2008, lk 106) Korrektne kululiikide klassifitseerimine on aluseks bilansis kajastuvate tooraine ja materjali, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu ning kasumiaruandes kajastuva realiseeritud kaupade kulu maksumuse kujunemisele. Järelikult on ettevõtte objektiivse majandustulemuse kujunemiseks finantsarvestuses vajalik ettevõtte tegevustulemuste saamiseks tehtud kulude kompleksne ja ühetähenduslik kajastamine ja liigitamine. (Haldma & Karu, 1999, lk 35) Oluline on detailse info saamine kuludest ja sellest lähtuvalt kulude liigitamine. Kulude liigitamisel on esmatähtis jälgida, et oleks tehtud kõik vajalikud liigitused kuluobjektidele (esmajoones ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektide (toodete, teenuste) ja kulukohtade arvestuseks. (Karu, 2008, lk 107) Kulude liigitamisel
ka neist parima valikuks. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemide loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine. • Kuluarvestus – Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulu kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks – raamatupidamise kuluarvestus ja juhtimisinfoks vajalik kuluarvestus.
Tulevased (e tegemata) kulud on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. Ebaolulised kulud e pöördumatud kulud kulud, mida ei saa vältida ja seega juhtimisotsuste langetamisel ei mängi nad rolli. 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid need on millest tuleks juhinduda finantsarvestuses. IASC (International Accounting Standards Committee) juures asub IASB (International Accounting Standards Board) kolleegium, kes kinnitab kõik uued rahvusvahelised finantsaruande standardid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (ingl International Financial Reporting Standards IFRS) Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (ingl International Accounting Standards Board IASB) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations).
annaabi.ee 
