Kasutada rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, peaajuhaiguste jne profülaktikaks Kosmeetikas Paberitööstuses Heitveede puhastamisel Looduslik ja sünteetiline Looduslikult leidub: koorikloomades, putukates ning seened sünteesivad seda. Kunstlik valmistamine- selleks tuleb kuumutada kitiin tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitiini saamine Krevettide- koorimine, kuivatamine, uhmerdamine Valgu eraldamine- lisati 250ml NaOH 5% lahust, kuumutati, filtreeriti, pesti Kaltsiumkarbonaadi eraldamine- CaCO3 +2HCl CO2+H2O+CaCl2 , lisati 250ml 7% HCl, segati(gaaside eraldumiseni), filtreeriti ja pesti neutraliseerumiseni Kitosaani saamine 50% NaOH(150ml) valamine 2g kitiini lisamine ümarkolbi Keetmine 0,5h Jahutamine ja pesemine neutraliseerumiseni Kuivatamine Kitosaani rasvasiduva võime uurimine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katseandmed Liiva ja soola segu m= 6,06 g Lahuse tihedus = 1,007 g/cm3 1= 1,0054 g/cm3 2= 1,0090 g/cm3 C%1= 1,00 C%2= 1,50
Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu. Ligikaudse huumusesisalduse määramiseks on tarvis teada mulla lõimist, värvust ja niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall. Liikuvate toitainete määramiseks kasutatakse Mehlich 3 meetodit. Selleks kaalutakse 2,5 grammi mulda ja mullale lisatakse 25 ml ekstraheerivat lahust. Järgmisena loksutatakse lahust 10 min. Peale loksutamist lahus filtreeriti. Lõpptulemus: Peenest oli 93,8% ja korest oli kokku 4,6% (10mm – 1,5%, 2mm- 0,7%, 1-2mm – 3,9%) .Mulla happesus pH meetriga mõõdetuna oli 5,3 ja universaalse indikaatoriga oli näit 5,4. Mulla lõimiseks on kerge liivsavi mille füüsikalise savi sisaldus on 20- 30% ning huumuse protsent on 2-3% .
Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks, et NaCl korralikult välja pesta, lisati kolvis olevale jäärgile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja saadud lahus filtreeriti ning valati mõõtesilndrisse. Tegevust korrati kokku kolm korda. Seejärel lisati mõõtesilndrisse destilleeritud vett kuni 250 ml-ni. Selleks, et kontsentratsioon ühtlustuks valati lahust paar korda ühest anumast teise. Lõpuks mõõdeti areomeeteriga saadud lahuse tihedus. 4. KATSEANDMETE TÖÖTLUS Areomeeteriga mõõdetud lahuse tihedus: ρ=1018,5 kg/m3=1,0185 g/cm3 4.1 Lahuse protsendilisuse leidmine Interpoleerimine: C%=C1%+ *(ρ-ρ1)
segu loksutati kiiresti läbi, fikseeriti aeg, võeti kuiva pipetiga 3ml reaktsioonisegu ja asetati katseklaas tagasi termostaati. 3ml reaktsioonisegu pipetis viidi esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi, see oli 0-prooviks. Edasi võeti iga viie minuti järel reaktsioonisegu termostaadist, et võtta sealt 3ml segu ja viia järgmistesse ette valmistatud TKÄ-d sisaldavatesse katseklaasidesse (kokku neli korda). Kõik neli katseklaasi jäeti 10 minutiks seisma, et sade formeeruks. Edasi filtreeriti kõik kurdfiltri ja plastlehtite abil uutesse kuivadesse katseklaasidesse. Teine ja neljas proov ei olnud pärast esimest filtreerimist veel selged, seega korrati nende filtrimist. Spektrofotomeeter seadistati lainepikkusele O=280nm ja proovid pandi ükshaaval 1cm läbimõõduga kvartsküvettidesse, mis asetati spekrofotomeetrisse, et määrata nende optiline tihedus. Tulemused: I katseklaas (0-proov) 0,4362 II katseklaas (5min proov) 0,5790
kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine Kasutati suurepoorilisest filterpaberist filtrit, mis asetati klaaslehtrisse ja niisutati destilleeritud veega. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Keeduklaasis olevat jääki pesti veel 3 korda destilleeritud veega ning filtreeriti läbi sama filtri. Tiheduse määramine Lahuse tiheduse määramiseks valati see mõõtesilindrisse ning lisati vett, et lahuse maht oleks 250 cm3. Seejärel mõõdeti areomeetriga lahuse tihedus. (mõõdetud tihedus) 1,006 g/cm3 1 (sellest väiksem tihedus tabelis) 1,0019 g/cm3 2 (sellest suurem tihedus tabelis) 1,009 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) ?
suurem. Seega, kuna tärklis on süsivesik, on tulemus põhjendatud. Lay’s – krõpsu pind muutus ühtlaselt halliks, värvus on palju heledam. Estrella – krõpsu pind kaetud paljude hallide väikeste täpikestega. KATSE 3: Tärklise sisalduse määramine kartulikrõpsude vesiekstraktis Esmalt valmistati ette vesiekstrakt: Krõpsud purustati keedupotti, lisati vesi ja kuumutati elektripliidil ca 5 minutit, misjärel jahutati see toatemperatuurini ning filtreeriti filterpaberiga keeduklaasidesse. Vesiekstraktid: Lay’s – selge, läbipaistev, kollase varjundiga Piraat – hägune, valkjasroosa Estrella – kollane, natuke hägusem kui Lay’s vesiekstrakt Tärklise sisalduse määramine: Lisasime 3 erinevasse katseklaasi erinevad vesiekstraktid ning 3 tilka jooditinktuuri. Tärklise olemasolul peaks lahus muutuma siniseks. Tulemus – värvuse muutus: Piraat – hägune ja valkjas vesiekstrakt muutus vaid kergelt sinakaks.
Katlakivi moodustumise uurimine 1. Kõigepealt pipeteeriti kahte koonilisse kolbi 100 ml vett ning kuumutati keemiseni. Ühes kolvis määrati HCO3- ioonide sisaldus, teises Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus. 2. Kolme kolbi pipeteeriti 100 ml vett, mida keedeti 15-20 minutit. Ühes kolvis määrati määrati HCO3- ioonide sisaldus, teises Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus, kolmandas kolvis olev vesi filtreeriti ning määrati seejärel HCO3- ioonide sisaldus. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine 1 Uuritav vesi lasti läbi Na-katioonfiltri. Seejärel pipeteeriti 100 ml pehmendatud vett kolbi, lisati puhverlahust ning indikaatorit ET-00 ja tiitriti triloon-B lahusega, kuni saavutati sinine värvus. SO42- kontsentratsiooni määramine
2.1.2 Töövahendid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud
TÖÖ KÄIK Toores punane paprika peenestati ning võeti materjali 0,9 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Lisati sinnasamasse vastavalt vajadusele (segu täieliku kuivendumiseni) veevaba Na 2SO4, et siduda vett ja jätkati massi hõõrumist. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon petrooleetriga ja ekstrakti filtrimine. Lahustit lisati segule umbes 15 ml ja segati. Filtreeriti. Korrati ekstraktsiooni ka teist korda, siis saavutati pea-aegu värvitu ekstrakt. Nüüd uuriti ekstrakti spektromeetril. Spekter mõõdeti lainepikkustel 350-600 nm. TULEMUSED Neeldumisspekter ja selle analüüs Neeldumismaksimumid: 1) 500 nm; D=0,128 2) 469 nm; D=0,209 3) 447 nm; D=0,189 Kirjanduse alusel domineerib lahuses lükopeen (505; 472; 446). Karoteeni kvanitatiivne määramine
Kolmas hea võimalus on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vajagi. 5. Pikaajaline mälu Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalisse mällu. Meeldejäetava talletamine toimub lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni: semantiline ja skemaatiline. Pikaajaline mälu on panipaigaks informatsioonile, mis filtreeriti tähelepanumehhanismi, sensoorse aparaadi, sensoorse registri ja lühiajalise mälu abil. See on koht, kus hoiame kodeeritult informatsiooni, mida teame, näiteks oma kogemusi, plaane, lootusi, veendumusi, järeldusi ja teooriaid. Põhiomadused: 1. Informatsioon võib seal säilida minuti või paar, kuid ka kogu meie ülejäänud elu (püsivus sõltub tähtsusest). 2. Materjal säilib kaua (aastakümneid). 3
lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesuks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250
määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kaaluti kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. Lahustati NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 ml) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Selleks valmistati kurdfilter, asetati see klaaslehtrisse ning niisutati vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetati statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valati mööda klaaspulka filtrile. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi nii, et ükski piisk ei läheks kaotsi. Tuli vältida suurema koguse liiva sättimist filtrile, mis oleks aeglustanud filtrimist oluliselt.
Toortuhk- see osa ainest mis jääb järele pärast põletamist muhvelahjus 500- 600kraadi juures .see näitab orgaanilise aine sisaldust Toiteelementide sisaldus --- Märgtuhastamine- kaalutakse org väetis, viiakse see kjeldahli tuhastuskolbi, lisati 3ml konsentr. H2SO4 ning 1tera seleeni. Siis kuumutati kolbi kuni lahus muutus selgeks. Siis jahutati ja sisu pesti kvantitatiivselt 100ml mõõtlekolbi. Kolb täideti destil.veega kriipsuni , loksutatu ning filtreeriti Org väetisest : Kaaliumisisalduse määramine- määrati leekfotomeetriliselt lahjendamata märgtuhastatud lahusest üldlämmastikusisalduse määramine pipeteeriti 20ml lahust kjeldahli destillatsioonikolbi , lisati metüülpunast ja broomkresoolrohelist ning kolb asetati destillatsiooniaparaati. Seal lisati proovile 10% NaOH lahust kuni proov värvus roheliseks. Lendub NH2 püüti kinni 2% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud N
Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O, Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluti tehnilistel kaaludel 100 cm 3-lisse keeduklaasi. Segu lahustati 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreeriti läbi klaaslehtril asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiva pesti pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi (ca 60-80 cm3) koguti mõõtesilindrisse mahuga 100 cm3 ja jahutati kraanivee joas 20oC-ni. Saadud lahuse maht määrati möötesilindril asuva skaala järgi (cm 3). Areomeetri abil mõõdeti saadud NaCl lahuse tihedus. Areomeeter libistati ettevaatlikult mõõtesilindrisse valatud vedelikku nii, et ta ei puudutaks põhja ja asuks eemal silindri seintest
6. Puitkiudplaadid Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku. Sellisel teel valmistati ja valmistatakse pehmeid isolatsiooniplaate, poolkõvu ehitusplaate ning kõvu plaate. Kõvemate plaatide tootmisel rakendatakse kõrgemat temperatuuri ja suuremat survet kui pehmete puhul. Pehmete plaatide mehhaanilised omadused on nõrgad, kuid heli- ja soojusisolaatoriteks on nad väga head. Kõvemaid plaate võib kasutada näiteks uste ja seinte pealistusmaterjaliks. Siiski on nn
tervislikumad. Pudelipuudus sundis Võhu veinitegijaid 1991. aastal alustama lahtise veini müüki majandi keskuses Pajustis, suviti ei valmistanud isegi 2000-4000 liitri veini läbimüük päevas mingit raskust. Toormaterjali nappus tingis 1990. aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil
vaid ta paikneb juhuslikult. Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku. Sellisel teel valmistati ja valmistatakse pehmeid isolatsiooniplaate, poolkõvu ehitusplaate ning kõvu plaate. Kõvemate plaatide tootmisel rakendatakse kõrgemat temperatuuri ja suuremat survet kui pehmete puhul. Pehmete plaatide mehhaanilised omadused on nõrgad, kuid heli- ja soojusisolaatoriteks on nad väga head. Kõvemaid plaate võib kasutada näiteks uste ja seinte pealistusmaterjaliks. Siiski on nn. traditsiooniliste
vaid ta paikneb juhuslikult. Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku. Sellisel teel valmistati ja valmistatakse pehmeid isolatsiooniplaate, poolkõvu ehitusplaate ning kõvu plaate. Kõvemate plaatide tootmisel rakendatakse kõrgemat temperatuuri ja suuremat survet kui pehmete puhul. Pehmete plaatide mehhaanilised omadused on nõrgad, kuid heli- ja soojusisolaatoriteks on nad väga head. Kõvemaid plaate võib kasutada näiteks uste ja seinte pealistusmaterjaliks. Siiski on nn. traditsiooniliste
klaaslehtrid. Kui segu hakkas liigselt vahutama, siis keerati pliit väiksema kuumuse peale ning segati aeg-ajalt. Uurimistöö autoril tuli kookosrasvaga segule lisada 40 ml etanooli-vee segu, sest see muutus keetmisel tahkeks, kuni mass muutus uuesti vedelaks. Reaktsioon oli toimunud, kui ei olnud näha enam õlitilku. Käesoleva töö kirjutaja valmistati 300 ml selget küllastunud NaCl vesilahust. Selleks segati autor 108 g NaCl 300 ml destilleeritud vees. Tekkis küllastunud lahus, mis filtreeriti (joonis 20). Saadud selge küllastunud NaCl vesilahus valati 600 ml suurusesse keeduklaasi, kuhu lisat keedetud kuum seep ning lasti 5-10 minutit seista. Seep kogunes valge tükilise kihina vedeliku peale. Seep eraldati lahusest filtreerimise teel, pesti filtril destilleeritud veega ning jäeti filtri peale nädalaks kuivama. Seda protsessi tegi uurimistöö kirjutaja nii rapsiõlist kui ka kookosrasvast keedetud seebiga. Seebid olid valmis. Joonis 20. Filter 4.2. Vahutavuse uurimine
annaabi.ee 
