Vesikonniti on üldfosforireostuse levik väga ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus on erakordselt suur Hiiumaal (50,0%), võrdlemisi väike Liivi lahe vesikonnas (12,0%) ja väga väike Saaremaal (2,3%). Looduslike jõgede vee harilikult madal fooniline üldfosfori sisaldus võib inimtegevuse tõttu mitu korda suureneda. Põldude ja heinamaade vahel voolavates, kuid asulaid mitteläbivais ojades põhjustavad üldfosfori kõrgenenud sisaldust väetatud maade drenaazi- ja filtratsiooniveed. Üldfosfori väga kõrgeid kontsentratsioone külasid läbivate ojade vees põhjustavad fosforirikkad köögiveed, pesupesemisveed, valgveed mineraalväetiste hoidlast, loomafarmide lägahoidlate üle ääre voolamine. Väga fosforirikkad on asulate olmereoveed, milles sisalduva üldfosfori keskmine hulk ööpäevas ühe inimese kohta on hinnangute järgi Eestis 1,44 g. Jõgede vee üldfosfori sisalduses võib täheldada olulisi regionaalseid iseärasusi.
pinnase mehhaaniline sufosioon, mis nõrgestab samuti pinnase mehaanilist tugevust. • Läbi paisu aluspinnase filtreeruv vesi väljub alumises bjefis läbi jõe põhja. Teatud filtratsiooni intensiivsusel võib esineda alumise bjefi pinnase väljasurumist. Kindlustada! Filtratsiooni nähtuste vähendamiseks: • Vähendada filtratsiooni kiirust (suurendades filtratsiooni teepikkust nt suurendades ponuuri pikkust) • Soovitavalt filtratsiooniveed suruda võimalikult sügavale pinnasesse (punnseina ehitamine ponuuri otsa, paisu esiserva alla, paisu taganõlva alla) • Paisu drenaaž rajamine • Filtratsioon kalda pinnases ehk kaldafiltratsioon. Kaldafiltratsiooni vähendamiseks samad meetmed, mis paisualuse filtratsiooni vähendamiseks. Joonis 1.18 4. Paisude liigitus. Gravitatsioonpaisud kaljusel pinnasel A) Paisude liigitus materjali järgi
annaabi.ee 
