Veega küllastunud kivimi omadust anda vaba voolamise teel ära teatud hulga vett nimetatakse kivimi veeanniks 12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil ? Suure teralistel liivadel ja kruusadel ületab veeand 3035% 13. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit ja millistes ühikutes? Kivimite veejuhtivuse hindamiseks kasutatakse mõistet filtratsioonimoodul (K), mis näitab kivimite veejuhtivust meetrites ööpäevas. 14. Mida nimetatakse põhjavee filtratsiooniks? Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist käsitlevates arvutusvalemites. 16. Mille määrab ära Darcy valem? vee liikumise kiirus on võrdeline veetulba kõrgusega ja pöördvõrdeline liivakihi paksusega filtris. Seega, vee voolukiirus (v) ei ole
Astmed tehakse enamasti rõhtsad. Et vool jõuaks rahuneda, pea baste olema õige pikk sellele peab mahtuma vähemalt joa langemiskaugus lj, ahassügavust hc ja kriitilist sügavust hkr ühinev paisjoon c0 ning lühike kõik enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad
2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks. Kõige ülemist põhjavee horisonti kutsutakse pinnaseveeks. Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks. Kivimite filtratsiooni omadust iseloomustatakse vee liikumiskiirusega ajaühiku vältel ja seda nimetatakse veejuhtivuseks ehk filtratsioonimooduliks, mõõdetakse cm/sek, m/ööpäevas. Ineenergeoloogia ülesandeks on rakendada geoloogia andmeid ehitustõõdel, uurib pinnaste ja kivimite füüsikalis-mehhaanilisi omadusi, tugevust, kokkusurutavust. Geoloogiline kaardistamine on geoloogiliste uurimistööde ja maavarade otsimise peamiseks meetodiks,
102. Mis iseloomustab piirete massiivsust? Piiride massivsust iseloomustab selle soojainerts D , D = R1 s1 + R2 s 2 + ... + Rn s n Kus R1 ; R2 ; Rn on piirde üksikute kihtide soojapidavused ja s1 ; s 2 ; s n - piirdekihi materjali soojaneelavused. 103. Mis on piirde läbipuhutavus? · Õhuvoolu tekkimiseks on vaja, et tekiks piirde vastaspindadel rõhkude vahe. Õhk liigub suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole; seda nähtust nimetatakse filtratsiooniks. · Õhuvoolu väljast sisse nimetatakse infiltratsiooniks, seest välja eksfiltratsiooniks. Õhurõhkude erinevus võib tekkida sise- ja välisõhu temp erinevustest või tuule mõjul. ·Elamus on alati temp kõrgem, kui väljas ja sama baromeetrilise rõhu korral on külmema õhu tgihedus suurem kui ruumiõhul, mis põhjustab erinevuse välispiirde vastaskülgedel. ·Läbipuhbutavust hinnatakse takistusega, mida piire avaldab filtratsioolile. Ühest materjalist
reabsorptsiooni neerude kaudu ja seeläbi suurendavad vere mahtu. Artiaalsed natriureetilised peptiidid – toodetakse südame arteris, põhjustab natriureesi (naatriumi raiskamist) ja diureesi (vere raiskamine) ja seega vähendavad vere mahtu. Vasopressiin ja tsirkuleerivad katehhoolamiinid võivad põhjustada süsteemset vasokonstriktsiooni ja suurendada vere rõhku. Vasokonstriktorid mõjutavad ka mesangiarakke kontraheeruma (glomeeruli sees) ja seega vähendada pinda filtratsiooniks. GFRi suurendavad ka insuliini sarnane kasvufaktor ja kõrgproteiiniga dieet. Insuliini sarnane kasvufaktor suurendab GFRi tavalistes ja isheemilistes neerudes. Üksik kõrgproteiiniline lõuna põhjustab mööduvat tõusu neerude verevoolus ja GFRis. Krooniline kõrgproteiiniline dieet põhjustab püsivat neerude verevoolu tõusu ja GFRi. Võib kujuneda krooniline neerude puudulikkus ja neerude kahjustus. Kuigi alguses tundub, et on oluline tõsta GFRi mistahes viisil kroonilise
Gravitatsioonivesi võib liikuda mullas kahel viisil: 1) infiltratsiooni e. imendumise (nõrgumise) ja 2) filtratsiooni e. läbivuse teel. Kui maapinnale kogunenud vesi imbub raskus- ja kapillaarjõudude mõjul mulda ja liigub seal allapoole, on tegemist infiltratsiooniga. Alates momendist, mil vesi on täitnud kõik mullapoorid ja liigub seal edasi ainult raskusjõu (või ka hüdrostaatilise rõhu) mõjul, on tegemist filtratsiooniga. Eeltoodust selgub, et üleminek infiltratsioonist filtratsiooniks on tinglik ja täpse piiri tõmbamine nende vahele on raske. Neid eristab ka see, et filtratsioonil liigub vesi tunduvalt aeglasemalt kui nõrgumisel. 8. Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt
lisakoormised. • Kui vesiehitised töötavad norm tingimustest projekt need põhijõudude kaudu. Paisule mõjuvad hüdrostaatilised rõhujõud • Baseerub rõhuepüüride joonistamisele, mis joonistatakse vee mahukaalule 1 N/m3. Sel tingimusel on rõhuepüürid võrdkülgsed kolmnurgad. Joonis 2.2 3. Filtratsioon hüdrosõlmes • Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste (näit. pinnaspaisu) ning nende alt ja ümber nimetatakse filtratsiooniks. • Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmetest ja paiknemisest. • Loodusliku jõe korral pinnase veed liiguvad läbi kalda jõkke kogu jõe pikkuses. Paisu korral tekib uus nähtus – filtratsioon paisu alt ja läbi kallaste alumisse bjefi. • Seda mõjutab hüdrosõlme survekõrgus H. Filtreeruv vesi liigub mööda pinnase poore ja pragusid. Sellega kaasneda ebasoovitavad nähud: • Tekib veekadu ülemisest bjefist alumisse
annaabi.ee 
