tõenäosusega. 12. Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus. Samasugustele ärritajatele võivad loomad erinevalt reageerida, sõltuvalt mõnest väikesest erinevusest. Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. 13. Perifeersed filtrid (konna näitel). Konna silm on loodud nägema väikesi liikuvaid objekte (saaki) ja suuri varje (kiskjaid). 14. Perifeerse filtermehhanismi piiratus. Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. 15. Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Suudavad eristada suurel hulgal mitmesuguseid ärritajaid. Nt hõbekajakas eelistab rohelisi mune, toit põhiliselt pruun. 16. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite koostoime.
Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. Perifeersed filtrid (konna nägemise ja kuulmise näitel). Konna silm selekteerib paljudest ärritustest, mida tema retseptorid tajuvad, välja ainult tema jaoks kõige olulisemad: potentsiaalsed toiduobjektid(väikesed liikuvad objektid), potentsiaalsed kiskjad (suured servad ja ootamatud varjud). Emane konn kuulab vaid talle olulist heli, st kombinatsioone ja sagedusi, mis talle midagi tähendavad. Perifeerse filtermehhanismi puudus ja piiratus. Meeleelundite tasemel esinevaid filtreid nim. perifeerseteks filtriteks. Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast esineb perifeerne täppisfiltreerimine enamasti lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel. (n: konnade kõrvad on peamiselt spetsialiseerunud liigikaaslaste kosimishäälitsuste kuulmisele, silmad aga peamiselt toidu ja vaenlaste märkamisele).
annaabi.ee 
