lagunemisastme) ja turbalasundi tüseduse muutumine. Vajumise ebaühtlust ei leevenda ka latt- või laudaluse kasutamine drenaazi ehitusel. Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaazisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle
Nimetatud kiht tiheneb ja surub oma suurenenud kaalu tõttu kokku ka alumised kihid ja toru vajub sügavamale Vajumise ebaühtlust ei leevenda ka latt- või laudaluse kasutamine drenaaži ehitusel. Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaažisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud
makrofdid): Joonis 1. Vabaveelise mrgala skeem. Vabaveelisel mrgalal puudub filtermaterjal. Reovesi voolab maapinnal, kuhu on tihedamalt vi hredamalt istutatud veetaimi. Veetase on reguleeritav ning vee sgavus jb tavaliselt alla 40 cm. Veetaimede lehed ja varred on kinnitumissubstraadiks mikroobidele, mis on oluline vee kvaliteedi parandamise seisukohal. Taimestik-pinnasfiltrid (SSF) on tavaliselt alla 0.6 m sgavused vannid, mis on tidetud filtermaterjaliga, mis on kasvusubstraadiks juurtega veetaimedele. Taimejuurtel on siinkohal tita thtis roll olles mikroobidele soodsaks kinnitumissubstraadiks ning parandades pinnase aeratsiooni. Reovesi voolab pinnases gravitatsiooni jul lbi filtermaterjali, puutudes kokku filtermaterjalile vi taimejuurtele kinnitunud mikroobidega: Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Joonis 2. Taimestik-pinnasfiltri skeem. Taimestik-pinnasfiltrid klassifitseeritakse omakorda sissetuleva reovee
annaabi.ee 
