Isaiah Berlin Ruudi Vinter & Liisa Aavik 10a & 10c Millest me räägime * Isaiah Berlin * Tähtsamad saavutused * Töö filosoofina Isaiah Berlin * 6.juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel
Ta rakendas matemaatikat loodusseaduste avastamiseks. Tema töökus ja andekus jäid õige varsti silma ülikooli õppejõududele. 1664.aastal anti talle stipendium. Kaks aastat hiljem pidi Newton ühes paljude teiste ülikooli asukatega Cambridge'ist katku levimise tõttu lahkuma. Newton taandus töölt oma koju Woolsthorpe'is ja jäi sinna kuni 1667.aastani, mil ta uuesti tööle asus. Sellest alates kasvas tema maine matemaatiku ja filosoofina, nii et 1669.aastal, olles vaid 27-aastane, sai ta Cambridge'i ülikoolis professori töökoha. Seal leidis ta võimaluse jätkata oma avastamise karjääri, mis oli saanud tema elutööks. Newtoni suurtest avastustest varaseim oli valgusest. Et tavaline päikesekiir koosneb tegelikult eri värvi valguskiirte spektrist. 1701.aastal otsustas Isaac Newton Cambridge'i ülikoolist professori koha pealt lahkuda. Sellega lõpetas ta oma suhted tolle ülikooliga. 1703
Mary Parker Follett Mary Parker Follett oli Ameerika sotsioloog, konsultant, sotsiaaltöötaja, demokraatlike, inimsuhete ja juhtimise teemaliste raamatute autor. (1) Teda tunnustati poliitilise filosoofina ja teadlasena tänu tema esimesele raamatule, mis tegi teda nähtavaks osalejaks intellektuaalses Bostoni elus. Tänapäeval aga peetakse raamatut klassikaliseks eeskujuks institutsioonilisest ajaloost. 1918. aastal M.Follet kirjutas oma teist raamatut „The New State: group organization the solution of popular governance“. Raamatus käsitletakse inimeste koostoimet poliitikas, riikliku ja rahvusvahelises organisatsioonis. See raamat tõi talle maailma kuulsuse. (5)
· Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame
juhusikku, vaid ta usub maailma loojasse. Maailma peab Platon justkui hingestatud elusolendiks, kuna selle hing ümbritseb tervet maailma. Planeedid ja tähed on Platoni jaoks jumalikud olevused. Oma filosoofiaga on Platoni mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja filosoofiat. Ta oli andekas ning erakordselt elurõõmus. Tal oli avar silmaring ning kunstiline maitse, mis andis ta teostele omamoodi varjundi. „Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas filosoofina, õpetalsena, kirjanikuna ja kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale”
Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud.
Francis Bacon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Filosoofia ja Tema hobid 4. Tähtsamad saavutused 5. Olulisus 6. Huvitavad faktid 7. Kokkuvõte 8. Pildid 9. Allikad Sissejuhatus Tutvustame teile: Tema elulugu Francis Bacon'it filosoofina Bacon'i hobisid Tähtsaimad saavutusi Tema olulisust ja palju muud põnevat Elulugu Francis Bacon sündis 22. jaanuaril 1561 Londonis York House'is. Bacon oli pärit mõjuvõimsast sir Nicolas Baconi perekonnast. 1573. aastal asus Bacon õppima Cambridge'i Trinity kolledzisse. Kuueteistkümne aastasena arvati ta Prantsuse Inglise saatkonda. Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse.
Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Vabam õhkkond teaduslikuks tööks Pidas oma elu õnnelikumaks perioodiks Siin valmisid Galilei mitmed tähtsamad leiutised ning siin hakkas ta koguma materjali raamatute jaoks mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Padova perioodil astus Galilei suhetesse
Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks
ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata.Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu Juhul, kui mingit keelelist mõistet ei saa seostada vahetu muljega, st juhul, kui seda asja või
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976
Ta sai suure populaarsuse tõttu ülivaimustava vastuvõtu osaliseks, kuid külmetusele järgnes peagi surm. Voltaire`i vaimsus Voltaire on suur arvustaja, nn naerev filosoof, kes on oma hiiglatoodanguga 18. sajandi valgustusajastu täiuslikem esindaja ja omas suurt mõju juba oma eluajal. Hoolimata tema raamatute keelustamisest kiriku ja riigi poolt, rajas ta teed oma veendumustele, kuni lõpuks keisrid ja kuningad otsisid ta poolehoidu ja poola maailma kuulutas, mida ütles Voltaire. Filosoofina on Voltaire mõjustatud peamiselt Locke`i, Newtoni ja inglise deistide poolt. Oma ülimaks eesmärgiks seab ta vabastada inimese vaim eelarvamustest, usulisest fanatismist ja sallimatusest. Ta suhutub kriitiliselt kõigisse tõdedesse, mida ei saa tõestada loogiliselt või katseliselt. Ta on veendunud mõistuse võimes muuta elu paremaks ja õiglasemaks. Ta võitles pärisorjuse vastu, oli selle poolt, et kodanikud oleksid seaduse ees võrdsed, nõudis
Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui teadmise kõrgeimatele kriteeriumitele, seal räägib Marx majandussuhetest. Materiaalsed elutingimused ja eriti ,,tootmisviis" on Marxi tekstides sageli erinevad mõisted. Tootmisviis koosneb kõigepealt tootlikest jõududest, mille moodustavad tööjõud ja
Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks. Gorgias- Õpetas vastupidiselt Protagorasele, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses ,,Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav
traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Millel eetiline mõttekäik põhineb? Inimese telos Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust selliseks, milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks mõte, et inimesel on telos funktsioon, ülesanne, kohustus. MacIntyre telos'est "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste." · põhivalik Aristotelese(vooruseetika) ja Nietzsche (egoismieetika) vahel. Meil on kohustus areneda moraalsete isikutena, et oleksime võimelised võtma endale suuremat moraalset vastutust. Vastutuse kasvuga suureneb meie pädevus moraalivalikute tegemisel ja suurem rõõm moraali mäetippude vallutamisest.
Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid. Inspiratsiooni vestlusteks sai ta vestlustest sõprade, õpilaste ning teiste linnade ja maade filosoofidega. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte
Looming tervikuna põhineb soome-ugri folklooril ja Eesti regilaulul. „Eesti ballaadid“ kantaat-ballett- uus žanr, milles on ühendatud regilaul ja tants „Raua needmine“- teos solistidele, segakoorile ja šamaanitrummile Laulude tekstideks on valinud palju ühiskonnakriitilisi tekste. „Lenini sõnad“ „Eesti rahva erakonnamäng“ Muusika filmile „Kevade“ Eino Tamberg Tuntud helilooja ja kompositsiooni professorina, filosoofina Peateosed „Concerto grosso“- kordamööda suurorkester ja soolopillid Anti Marguste „See on Eesti“ Jaan Rääts „Kontsert kammerorkestrile nr 1“
jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (15971625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004). Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. Uusaja
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU
teadmine. Tema filosoofiliseks lähenemiseks on empirism. 26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos ,,Traktaat inimloomusest", mille idee ta sai juba 15-aastaselt. Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skeptiline ja karm kristluse kriitik. Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema, kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud? Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata. Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Hume ei abiellunud kunagi ning suri maksavähki. KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia - David Hume - http://en.wikipedia.org/wiki/David_Hume#Further_reading Wikipedia Traktaat inimloomusest - http://en.wikipedia.org/wiki/A_Treatise_of_Human_Nature Filosoofia lehekülg - http://www.philosophypages.com/ph/hume.htm
andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas. Platon oli kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Sokratese surma- aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28 aastane. Ta
Filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu.Õppis filosoofiat Oxfordis kehvade tulemustega.On väitnud, et alles 40. hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tähtsaim teos on 1000-leheküljeline ,,Essee inimmõistusest"Filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine.Suure osa elust töötas riigiametites (nt sekretärina ja arstina), mitte elukutselise filosoofina.Teadmised ei ole sünnipärased. Teadmised põhinevad kogemusel ning ka tulenevad sellest. Inimene sünnib puhta tahvlina ehk tabula rasana. Kogemus joonistab tahvlile Määras inglise empirismi arengu suuna.Näib tavamõtlemisele vägagi vastuvõetav.Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrab kogemuse.Vaatlused annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.Idee on see, millega mõistus tegeleb.
tänuavaldus, mille ajaloolane Arezzost kinkis kõigile ,,jumalikele" itaalia cinquecento renessansi 16. sajandil - meistritele. Vasari lisas ettevaatlikult, et ,,Leonardo ... oleks saanud rikkaks, kui ta poleks olnud seesuguse varieeruva ja ebastabiilse huumorimeelega. Sest ta hakkas õppima paljusid asju, kuid kui oli nendega korra alustanud, hülgas ta need." Leonardo iseloomu väljaselgitamine, mis algas kuulsa loenguga Croce poolt 1906 Leonardo piiride kohta filosoofina ja mis on jätkunud mitmetel tasanditel tänase päevanigi, puudutab pea kõiki meistri karakteri aspekte. Selle eesmärk oli ,,näha Leonardot oma epohhi raamistikus, tema efektiivses ajaloolises mõõtmes, tema pärisinimese mõõtmes, mis on vaba kõikidest müütidest, mis on ilmselt parim viis austada meest, kel oli mõõtmemeel, mida saan defineerida rangusena." Nii kirjutas Garin aastal 1952 läbinägelikus uurimuses firenze kultuuri kohta hilisel 15. sajandil, tähistamaks Leonardo 500
keisrinnasse ei puutunud Orlovi venna korraldatud Peeter III mõrv mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistus või surm, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Naisena kohtas Katariina troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. Tundes end "filosoofina troonil", püüdis Katariina näha oma riiki mingisuguse ideaalina, näivalt detsentraliseerituna: jagas võimu asehaldurite kaudu ning andis linnadele piiratud omavalitsusõiguse. Eestis asutati Paldiski ja Võru. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-
Tundes, et neist hoolitakse, on nad inimlikumad teistega suheldes. Ilmneb rohkem väikestes gruppides, kus inimesed üksteist tunnevad ja koos töötavad. (Roots 2001:43-50) 5.3 Charles Handy Handy peamine huvi oli organisatsioonid, ja tema sõnumi siusuks oli see, et organisatsioonid ei ole masinad, mida saab vastavalt vajadusele disainida, kaardistada, mõõta ja kontrollida. Handy`l oli keskne roll 1960ndatel ja 70ndatel Briti juhtimiskoolituse kujundamisel. Handy näeb ennast sotsiaalse filosoofina. Ta nendib, et pime ahnus motiveerib inimkonda liialt palju (www.economist.com, www.thinkers50.com) 5.4 Organisatsioonikultuuri tüübid C. Handy`i järgi Võimukeskne organisatsioonikultuur- Vähe reegleid, bürokraatia peaaegu puudub. Keskus kontrollib organisatsiooni usaldusväärsete võtmeisikute kaudu. Tugev organisatsioon, mis on võimeline kiiresti edasi liikuma. Tippjuhtkonna kvaliteet on otsustava tähtsusega. Hinnatakse
Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Augustinus filosoofina. Augustinust(354-430) on nimetatud apostlite järel kiriku kõige väljapaistvamaks õpetajaks. A filosofiaalne töö on seotud ristiusuga. Religioossne mõtleja nagu A eeldab, et filosoofilised uurimised peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale. A oli eeskätt teoloog, kuid teda peetakse ka filosoofia klassikuks. Mõned teosed ("De libero arbitrio", "De beata vita") on põhiliselt filosoofilised. A-l puudub filosoofiline süsteem
aasta teost ,,Uurimus moraali printsiipidest", milles Hume püüab uuesti formuleerida oma esikteose moraalifilosoofiat puudutavad osad. Kirjutas ka veel Inglismaa ajalugu käsitleva ulatusliku teostesarja, mis tegi temast kõige kõrgemini tasustatud autori Suurbritannias ning mis oli hulk aega kõige autoriteetsem Inglismaa ajalugu ja populaarset esseistikat. Ja loomulikult märgiti ka tema tööd ära ,,Index librorum prohibitorumis" Hume ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda taotles ta filosoosfia professuuri, mõlemal korral ebaõnnestunult. Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. Hume oli kivikõva radikaal. Filosoof Russel: ,,Ta viib meid mingis mõttes ummikusse: mööda tema teed enam edasi minna ei saa." Hume isiku üle on vaieldud kakssada aastat. Üks kaasaegne :"Hume on meie aja kirjanik, kes kummardab populaarsuse ja kasusaamise ees" Boswell: "Edevus oli tema armuke, kelle lummusesse ta
KOKKUVÕTE Tõelise moraalse teadmiseni võib jõuda üksnes filosoofilise mõtlemise ja arutluse kaudu. Kõlblus ja religioon on sageli vastuolus. Inimesed võivad teha kurja ka religioossetel põhjustel, samuti võib moraalne tegu olla religioosselt ebatraditsiooniline. Üksnes siis, kui inimesed ütlevad lahti religiooni dogmaatilusest ja mõistusega haaramatusest, algab tõeline moraalifilosoofia. (4 lk 29) Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale. Platon oli vanaaja suurtest filosoofidest esimene, kelle filosoofilised tööd on meie ajani säilinud. 14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia
Toetudes sellele napile infole, õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma (Vaata lisa 1), mille optilised omadused ületasid kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» (1610). Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. Toscana suurvürsti matemaatiku ja filosoofina avastas Galilei 1613. aastal, et Veenusel on nagu Kuulgi faasid, mistõttu peab planeet tiirlema ümber Päikese, mitte ümber Maa. Pikksilmaga nägi ta ka seda, et Päikesel on laigud. Oma avastusi kasutas Galilei Koperniku teooria toetamiseks, kuid ta tegi seda nii, et teenis endale ohtrasti vaenlasi. Lõpuks hakkas teadlase tegevusest huvituma inkvisitsioon. 1616 edastati õpetlasele salajane ametlik hoiatus mitte toetada Koperniku teooriat. Legend
Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad
aastal Lääne-Rooma riigi tähtsaima linna Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse Ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. K-indlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Esimesi kristlikke filosoofe, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus (354-430). Ta alustas hellenistliku filosoofina ning pöördus ristiusku juba küpse mõtlejana, seega on tema õpetus sillaks kreeka-rooma kultuurija kristliku 1 Euroopa vahel. Oma pöördumise aastatel (387-389) kirjutas ta kuuest raamatust koosneva teose ,,De musica", millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Pythagorase ja Platoni eeskujul kirjutas ta matemaatilisest korrast muusikas, võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga". Juba kristlasena arutles ta aga rohkem muusika jumaliku
Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit, mil ta kohtab sõpra varem kokkulepitult, sellest juhust, mil ta kohtab sõpra juhuslikult; ning oskas teha vahet kaardimängul, kus jaotaja jagab kõik ässad kavalat võtet kasutades endale, ja teisel, kus ta omandab need õnneliku juhuse tõttu. Sellest hoolimata, kui Hume küsib endalt filosoofina: Mis on Juhus? annab ta tegelikult vastuse, mille ekslikkust võime hõlpsasti tõestada. Ta ütleb, et kuna kõigel, mis iganes juhtub, peab olema mingi põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis järelikult öelda, et miski on toimunud juhuslikult nagu oli sõprade kokkusaamisega , võib tähendada üksnes seda, et see toimus mõnel meile teadmata põhjusel. Aga see vastus peab olema vale, sest ehkki me ei tea
vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead. Leibniz (1646-1716) Ta on olnud üks mitmekülgsemaid geeniusi maailmas. Ta ei tegutsenud kunagi elukutselise filosoofina. Tema isa oli moraalifilosoofia professor. Kogu elu kiitles Leibniz oma haridusega. 29 aastaselt arendas ta välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik inimene. Pidas palju kirjavahetusi, säilinud on umbes 15 000 kirja. Tänu tema tegevusele loodi Berliini Akadeemia. Suure osa oma ajast töötas ta erinevates õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjana. Ta oli kõigi aegade suurimaid loogikuid. Üks tema olulisi iseid
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel
kogeda midagi uut. Võib arvata, et jumalatel sellise kogemuse võimalus puudub, ehk on jumalatel nende lõpmatule tarkusele vaatamata koguni igav. Teisalt on sõna “filosoof “ antud kontekstis interpreteeritav ka Sokratese ja Platoni poleemilise enesedefinitsioonina nende vastasseisus sofistidega. Nagu üteldud omab sõna “sofist” tähendust “tark”. Sokrates aga määratleb end teadlikult mitte targana, vaid filosoofina – “tarkusearmastajana”. Üldkehtivate normide põhjendamise probleem . Protagoras, nagu eelmise teema käsitlemisel juttu oli, problematiseeris normatiivse relativismi kasuks argumenteerimisega absoluutsete, üldkehtivate normide olemasolu ja võimalikkuse üldse. Sokrates seevastu tunnustab absoluutse normi olemasolu isiklikult enda jaoks. Sellisena käsitles Sokrates oraakli kaudu vahendatud jumala sõnu tema kohta. Nagu juttu oli, mõistis Sokrates oraakli väljendit selliselt, et
Kujunes hiljem makjavellismi mõiste- sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika. · Tommaso Campanella( 1568- 1639) viibis 27 aastat vanglas oma vaadete eest. Tema peateos ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vanariik", vormilt reisikirjeldus. Ta laseb ideaalsest riigist jutustada ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate. THOMAS MORE · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST
Esitage see tõestus argumendi kujul. Oleval on kaks kuju. Nähtamatu ja nähtav. Nähtamatu on muutumatu, kuid nähtav muutuv. Hing on sarnasem nähtamatule, keha aga nähtavale. Hing sarnaneb jumalikule, keha surelikule. Järelduseks on, et keha hävineb , hing aga on hävimatu. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge "puhtuse" astmest. Selgitage seda teooriat. Kui hing on liigselt kehaga seotud olnud on hing must. Selleks, et hing puhas oleks, tuleb elada õige filosoofina ja tõepoolest harjutada ennast kergesti surnud olema. Kui ta eraldub kehast aga määritult ja räpaselt (kui ta on terve elu kehaga seotud olnud) vajub alla ja tõmmatakse tagasi nähtava valda.Need hinged on sunnitud seal ekslema,kanded karistust möödunud halva eluviisi eest. Ekslevad senikaua kuni kirg endise saatja järele aheldad nad taas kehasse. Üldjuhul loomade kehadesse. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Küsimusele
Suhe Prantsuse kuningaga oli tõusude ja mõõnadega. Paljud kuningad tahtsid teda oma õukonda - Ta valis Preisi kuninga Friedrick Suure õukonna, kuhu elama minna. Katolikku kirikut nimetas Voltaire nurjatuks. Jumal on looja (suur geometr). Jumalat on vaja moraali jaoks. Kui jumalat ei oleks, tuleks jumal välja mõelda. Voltaire on kodanikku vabaduste kaitsja. Sõna, trüki jne vabadus. ,,Ma ei poolda seda, mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani teie õigust seda õelda." Ajaloo filosoofina tema arvates on ajalugu 1) ajalugu pole mitte midagi muud kui hulk trikke, mida tehakse surnutega (kuidas neid pärast surma hinnatakse) 2) ajalugu tõestab seda, et kõike on võimalik tõestada. Kui ta suri, ei leidunud ühtegi vaimulikku , kes oleks nõus olnud teda matma (Katoliku kiriku kättemaks talle, ta sõnavõttude eest). Teine kuulus Prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu. Ta oli aadlik. Tegi kiiret karjääri: 30 aastaselt oli juba parlamendi saadik
luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa Snellmanni elutööst jääb väljapoole kirjandust => teda mäletatakse nii rahvusliku äratajana, filosoofina, majandus- ja riigimehena. Rajas oma süsteemi Hegeli õpetusele. Arvas, et kirjandusel on keskne koht rahva vaimses elus. Kui Runebergi võtmetekstiks on Saarijärve kujutus, siis Snellmanni oma on kiri Fredrik Cygnaeusele Stockholmist(1840), mis on ajendatud konfliktist võimukandjatega ja ülikoolist lahkumisega. Rootsist äraolles avaldas oma tähtsamad filosoofilised teosed (saksa keeles)=> ,,Isiksuse idee", ,,Õpetus riigist"
imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine 1889. aasta algul. Tal diagnoositakse progresseeruv paralüüs ning mõtleja kuhtus perekonna hoole all. Vaatamata stiilirevolutsioonile filosoofia kirjutamisel, mahlakatele väljaütlemistele ning pidevale enesereklaamile ei võtnud kaasaeg Nietzschet filosoofina tõsiselt. Kui oletada, et Nietzsche oli prohvet, siis pole selles midagi imelikku -- prohvetid kuuluvad tulevikule. Postuumne tõlgitsusorgia Nietzsche ise aitas paljuski oma vääritimõistmisele kaasa. Ta ei soostunud filosofeerima ratsionaalse diskursuse raames, liikuma rangelt eeldustelt järeldustele püüdes seejuures end täpselt ja selgelt väljendada. Säärane argumentatsiooni ökonoomika -- mis valitseb muide tänaseni teaduses -- jätab meile mulje teadmiste
kogesid koos oma kehaga. Kartes nähtamatut, rändavad nad ringi Hadese ees, haukambrite ja kalmude ümber, nad paistavad varjudena. Kirg endise elu ja keha vastu aheldabki nad sellisesse iseloomutüüpi, millega nad on harjunud ning millesse on juba sisse elanud. 88. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates jätab vabad käed oma matjatele. Ta vastab lühidalt: ,,kuidas aga meeldib!" Sokrates filosoofina oli kindel, et tema vaim elab edasi ning sünnib uuesti, oma maisest kehast ta ei hoolinud. Tema väärtus on tema hing ning see ju elab edasi, keha on aga surelik ning see muutub, kehast ei jää järele midagi. Seetõttu ei jää Sokratesest maha midagi, mida ta oleks pidanud väärt hoidma või väärtustama. 89. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia on üks filosoofia põhivaldkondi
esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero filosoofiline proosa Pühendus sellele siis, kui oli sunnitud poliitikast taanduma. Enne teda ladina keeles filosoofiast peaaegu ei kirjutatud, C. on paljude mõistete ladina keelde tooja, erialakeele looja Teemad: eetika (sh poliitiline filosoofia), loogika (sh tunnetusteooria), füüsika (loodusfilosoofia). Lucius Annaeus Seneca (1 eKr 65 pKr) Filosoofina eklektik (peamiselt stoa, aga ka peripateetikud, uuspütagoorlus). Orienteeritud praktilisele moraalile. Filosoofia ja retoorika süntees. Kirjutas ka tragöödiaid (ek ,,Medeia" RKA2009) ja teose ,,Loodusteaduslikud küsimused". ,,Uue stiili" esindaja. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). 133
Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt. Filosoofia on mõtetes hõlmatud ajastu, oma aja vaimne kvintessents (Hegel, Marx). Muidugi
Ta ei olnud õiguspraktik, vaid teadusteoreetik, kes kontrollis oma teooriat akadeemilistes kirjutistes ja loengutes, mh filosoofiast ja matemaatikast. W. kujutas õigust mitte isoleeritud, vaid teiste teadustega seotud õpetusena. "...nagu Cicero väga osavalt väljendas, et õigusteadust ei saa võtta XII tahvlilt ega preetorite käskudest, vaid hoopis filosoofia sisemusest." W. tahtis visandada üldist teaduslikku maailmaõpetust. Ta on pigem tuntud matemaatiku ja filosoofina. W-i õigusteooria oli vaid üks tema teadusteooria kasutusjuhtumeid, matemaatilise täpsusega väljaarendatud mõistete süsteem. Ta tuletas õiguse teooria etteantud ühiskonnamudelist ning samas kaasas õiguse teiste sotsiaalteaduste ringi. [21]W-i arvates tõde pidi end ilmutama mõtteselguses. Tõe äratundmiseks ei tohtinud usaldada endiste teadlaste õpetusi ega valitsevaid arvamusi, vaid väide pidi osutuma tõeseks matemaatiliselt mõtleva mõistuse otsustuses
seletatav, siis müütidel pole ajaloos mingisugust rolli. Herderi järgi seevastu toetub tulevik mineviku teadmisele ning teadvustamisele. Rahvalaulud, saagad ja poeetika peegeldavad kõige paremini rahvuse minevikku, luues niimoodi silla tuleviku mõistmiseks ja nii eneseharimiseks kui eneseteadvustamiseks ning seda nii individuaalses kui rahvuslikul tasandil. Minevikul ja tradistioonidel on tulevikunägemustes väga oluline roll, seast seal kajastub rahvuskarakter. Veel ühe olulise saksa filosoofina tuleb mainida hermeneutiku Wilhelm Dilthey (1833-1911) nime. Eeskätt eristuse pärast, mille ta teeb: Geistwissenschaften - Naturwissenschaften Geistwiss-en. on siis vaimuteadused e humanitaarteadused ja nad uurivad inimese poolt loodut s.h kultuuri. Siin ei kehti need seaduspärad, mis looduses ja ei saa kasutada samu meetodeid, mis loodusteadustes. Eristab vaimuteadusi, mis uurivad inmlikukku kogemust terviklikuna ja üksikuid loodusteadusi, mis vaatavad alati üht aspekti reaalsusest
Eesti aegadel luulejana. Siis ta püüab kirjutada proosat, ei lähe hästi, tegeleb ajakirjanikuna, läheb paremini ja seal tuleb ka ta esimene tuntus. Ilmselt följetonide kaudu. Kasutab pseudonüümi Millimallikas. 20ndatel aastatel jätkub maailmavaateine otsing ta püüab oma tegevust tõlgendada ja filosofeerida ja saab tugeva inspiratsiooni allika vitalistlikust(vool, mis rõhutab instinktide ja tundide määratvat tähtsust) elu- ja maailmakäsitlusest. Raudsepp ei kanna filosoofina väga välja. Hugo Raudsepp kirjutab Mait Metsanurgast monograafia ja surub sinna tugevalt sisse vitalistlikku käsitlust. Võib arvata, et ta tahtis Noor Eesti hulka kuuluda, kui ei saanud ja Suits ja Tuglas ei saanud ta sõpradeks said vaenlasteks. Suitsu ja Raudsepa vahel tekib tüli. · 932 Demobiliseeritud perekonnaisa (ekspressionistlik draama) · 1926 Ameerika Kristus (ajakriitiline) · 1927 Sinimandria (üleminek kõrgperioodi komöödia, kuid algupärane ja kummaline
ajaloolisest arengust. KARL MARX (1818 - 1883) võttis omaks Hegeli dialektika ja idee ajaloofilosoofiast, lisas sellele ontoloogilises plaanis materialismi ning sotsiaalses plaanis sotsialismi. Ta väitis, et eraomand põhjustab ekspluateerimist ning sellest tuleb loobuda (lisaväärtuse teooria). Marx püstitas teesi, et sotsiaalsed nähtused ja ajaloo üldkäik on suures osas põhjuslikult määratud. See on mõistlik idee, kuid põhjuste leidmine on keerukas. Marxi hinnatakse tänapäeval filosoofina, mitte agitaatorina. (L11) ROMANTISM (XVIII-XIX sajand) Romantikud väitsid, et mõistus on vaid sekundaarne võltsvõimekus, mille abil me leiame looduses üha peenemaid. Need klassifitseerimised on kunstlikud, loodusele inimese poolt peale sunnitud. Nad jaotavad, ja jaotades hävitavad arusaama reaalsusest kui alustervikust. Reaalsuse mõistmiseks tuleb loobuda õppimisest ja teadusest, tuleb muutuda laste või harimatute loodusinimeste sarnaseks
edendab oma loomust sellest, mis ta on, selliseks, milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks peab seega olema mõte, et inimesel on telos funktsioon, ülesanne, kohustus. Eetika peab uurima, millised ülesanded on mõeldud just inimesele. Millest hea elu koosneb? Mida peab edendama? Milliseid voorusi selleks tarvitatakse? MacIntyre telos'est MacIntyre vastab küsimusele telosest nii: "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste." Inimene hävis uue aja individualismis. Inimese eesmärk on eudaimonia (täiuslik elu) ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist. Tee õnnelikkusele Vooruste viljelemine ongi täiuslik inimelu oma parimas vormis. Vooruslik tegevus on võimalik vaid kogukonnas. Voorused ei liitu isiklike soovide ja
Kui meil on kaks ühendatud silindrit, mille läbimõõdud on erinevad, peab tasakaalu saavutamiseks suurema läbimõõduga silindris liikuvale kolvile mõjuma suurema jõuga. Vedelik kolvi all Täpne mõõtmine näitab, et see jõud on pöördvõrdeline kolvi pindalaga, ei sõltu silindri kujust ega asendist. Et tegu on vedeliku omadusega, taipas esimesena prantsuse looduseuurija, rohkem filosoofina tuntud Blaise Pascal, tema nime järgi on nimetatud nii vastav seadus kui ka rõhu ühik. HÜDROSTAATILINE RÕHK VEDELIKES Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta Pascal'i seadus: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Ühendatud silindrid Kaks lihtsat ja lühikest lauset, kerge pähe õppida kuid raske mõista. Esiteks, kui rõhk ei sõltu suunast, siis peab ta olema skaalar
annaabi.ee 
