inimese aega ei või mõõta vesikella järele, vaid ainult kõige selle järele, mis inimsele juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inime saab sellest täiesti aru alles oma vanaduse päevil, kui ta aeg tühja jookseb ja talle enam midagi ei juhtu, kuigi ta arva üsna palju juhtuvat ja alles tagantjärele märkab, et midagi ei ole juhtunud.'' Ei pea vajalikuks midagi lisada, taaskord suudab imetlusväärne sõnakasutus võtta mind pahviks ning suu ammuli jätta oma filosoofilisuse ja tõetruudusega. `'Masendusin ta sõnadest, sest ta rääkis tõtt, ent tõde masendab sageli inimesi.'' Juba puudutasin varasema lausega, kuid kordan, et tõde võib olla tihtipeale negatiivse tagajärjega. `'Jää seisma oma jooksus, vesikell, ja vesi lakka voolamast, sest see tund on mõnus ja ma ei tahaks, et aeg edasi voolaks, vaid et see hetk kunagi ei mööduks.'' Kes meist siis ei oleks soovinud elada mingis hetkes igavesti.. XII Raamat: Veekell mõõdab aega
"Miks pole olnud suuri naiskunstnikke". Postmodernistliku mudeli aktualiseerumisega tõusis 1980ndate New Yorgis esile palju noori naiskunstnikke, kelle tegevust on hakati ka tunnustama: näiteks 1990. aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega. Max Ernst Näiteks: Elufilosoofia – sümbolism, juugend / art nouveau, ekspressionism, fovism, Chagall. Psühhoanalüüs – sürrealism, abstraktne ekspressionism. Fenomenoloogia – poeetiline realism, Fluxus.
1942 - viimane luulekogu , mis kodumaal, II MS käis ; "Ääremail" - välismaal ; "Sädemed tuhast" - 60ndate paguluses , 1954. Noore Underi luule on minakeskne,küllastatud armastusest,looduselamustest,tunnete siirus, harva nukrust. Looduslüürika - eelistab kirjeldada kevadist ja suvist loodust kui kõik tärkab.Varasem stiil impressionistlik. Jõuab oma ajaluules sotsiaalsetesse probleemidesse kui ka filosoofilisuse ulatava mõtte juurde.Ekspressionistlik stiil polnud talle andeomane (jäid kaootiliseks). Aga oli oluline periood , see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool minatoimiva maailmaga.Peale ajaluulet on keskmeks inimene oma õnneotsingutega , rõõmude , kannatustega.Peale seda eluvarjude luule.aine oma ballaadidele sai eesti rahvaluulest ja uskumustest, baltisaksa pärimusest ja piiblist. Lisandubpsühholoogiline töötlus. Ballaadide
annaabi.ee 
