jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?". Need küsimused näitavad, et on olemas veel üks liik küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks. Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat. Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom
· Proffesionaalse armee voorus (mis ei pruugi olla parem kui teist tüüpi armeed) · Iseenesest mõistetav sõja etteaimamatus · ,,Hõõrdumine" (armees ohvitseride ja sõdurite vahel) · ,,Rünnaku haripunkt" · ,,Võidu haripunkt" Need on punktid, mida tuuakse tavaliselt välja tema teose puhul ja millega ma olen ka ise nõus. Samas ei saa kõiki neid pidada filosoofilisteks aspektideks, ent need iseloomustavad minu arust tema mõttemaailma üsna hästi. 3 Mõttekäik seoses tema teosega ,,Sõjast" Kas sõdimine kui inimsuhtluse akt kaldub rohkem teaduse või kunsti poole? Sama küsimuse, mille retoorika ei eeldagi vastust, saab esitada ka praktiseeriva arsti, õpetaja, advokaadi või isegi malemängija tegevuse kohta. Mis see sõda üldse on? Kui me
igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid
ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me nüüd nimetame “filosoofilisteks” ning kirjutas nende mõtted hoogsas vormis üles. Platonil oli oma arvamus kõige kohta: teadmise ning tegelikkuse olemuse, poliitika, eetika, matemaatika, majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat. 3 1 ELULUGU Platon (427 - 347 eKr) oli põline ateenlane
Leiame end eest maailmas olevana, maailma kogevana Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla kätketud. Filosoofiliste küsimuste esitamine saab alguse siis, kui meie kogemuslik maailm minetab oma enesestmõistetavuse ja harjumuspärasuse. (Karl Jaspers piirsituatsioonis) Filosoofia virgumine, vabanemine seotusest elu hädapärasustega. IMESTAMINE ja KAHTLEMINE(enesestmõistetavuse kadumine, vajadus uue teadmise järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ..
Ovidiuse teised tuntumad teosed on ,,Amores" (,,Lembelaulud"), ,,Heroides" (,,Kangelannade kirjad"), tragöödia ,,Medeia" ja ,,Kirjad Musta mere äärest". 72. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus (u 5519 v 18 eKr) ja Propertius (u 47u 15 eKr) loomingus saavutas rooma kirjanduses õitsengu armastuseleegia zanr. 73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca (u 4 eKr65 pKr) oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju (,,Moraalikirjad Luciliusele"), loodusteaduslikke uurimustöid (,,Loodusteaduslikud küsimused") ja tragöödiaid (,,Medea", ,,Hercules"). Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja (lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, deklamaatorlik stiil, surma ja piinaga kohtumine). 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Bellum civile"?
tundeid usaldasid inimesed aga yha sagedamini idapoolse päritoluga jumalatele. Nt kreeka jumala dionysose kultus(bacchus). Kõige armastatuks kujunes aga egiptuse päritolu jumalanna Isis. --võõramaist päritelu uskumuste edu seletub tõsiasjaga, et oli müstiline kultus(salajane põhendumine, hõljub lubaduse tulevasest õnnest). Lisaks on need võõrapärased kultused avatud ka naistele. 6) Kreeka filosoofia Roomas Roomlased on tuntud inimestena, kelle vaim pole mõeldud filosoofilisteks mõtisklusteks. Kreeka ja idaalade vallutamisega hakatakse filosoofiavoolu paremini tundma. Erinevad koolid saadavad kiiruga oma meistreid ja saadikuid kreekast uude maailmapealinna, kreeka meistreid kuulatakse aina enam. Paljud rikkad aristokraadid usaldavad nende kätte oma laste harimise. Rooma õpetlastel oli põhjalik ülevaade kreeklaste teooreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi neid edasi arendada. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja
,,Fasti" kirjeldab rooma pühasid ja tavasid, sai valmis 6 esimese kuu kohta. Paguluses: ,,Kurvad laulud", ,,Kirjad Musta mere äärest" 46. Kes olid Tibullus ja Propertius? Horatiuse kaasaegsed luuletajad, impeeriumipoliitikast distantseerunud. Nende loomingus saavutas õitsengu roomapärase armastuseleegia zanr. 47. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Rooma kirjanik, oli pärit Hispaaniast. Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Tema filosoofia ül on õpetada elama ja õpetada surema, anda inimesele sisemine sõltumatus ja hingerahu. Kogu elu pea olema ettevalmistuseks surmale. Tuleb õppida taluma raskusi, ohte, elu peab olema ,,sõda". Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga veriseid, määratud peamiselt lugemiseks).
Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda
p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui
annaabi.ee 
