Luulereferaat Ellen Niit
,,Hingede rändamine"), tema mureks on selle hoidmine ja säilitamine. Kõige täiuslikumalt
avaldub E. Niidu kreedo pikemas luuletuses ,,Lepa laul". Selles luuletuses on tervikkujundiks
liitunud lapsepõlvemaa lihtsus ja selgus, kodumaastikud, aastaaegade vaheldus ja aegade
muutumise vastuoluline protsess. Luuletus on mitmekihiline, haarab konkreetselt isiklike
elamuste kaudu rahva ja inimkonna arenguteed, viib lihtsate looduspiltide juurest filosoofilifte
mõtisklusteni. (Kalda, 1991)
Luulekogus ,,Linnuvoolija" on rõhk mõtestatusel. Suund on süvenemisele, enamatele seostele
ja samas lihtsusele. Suures osas on kogumiku kujundiks meile lähedane loodus, luuletaja
annab need seosed meile lähedase looduse ja inimeste kaudu. Luuletaja otsib iseend oma maa
ja selle looduse kaudu. Iga ta luuledetail on leid selle otsimises, iga kujund osake iseenda
defineerimisest. Luulekogus on valdav assotsiatsioonidele ehituv luule, eriti värsiraamatu alg-