Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel
muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis
omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks
akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi
kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal).
2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate
pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et
maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti
kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda
humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks.
3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis
suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase
elu tühisust
annaabi.ee 
