Loogika aine ja ajalugu
on otsida fundamentaalset, täpset, ühist nimetajat. Keel ja öeldavus piirneb Tractatuses enamvähem sellega, mida saab
öelda loogika formaalses keeles. Maailm on, analoogiliselt logitsistide arusaamale, a priori korrastatud.
Tractatuse kirjutamise järel lõpetas Wittgenstein ajutiselt filosoofiaga tegelemise, töötas aastaid kolkaküla
kooliõpetajana, seejärel aedniku ja arhitektina. 1929. aastal pöördus Wittgenstein tagasi Cambridge, seekord õppejõuna,
ning alustas filosoofiauuringuid, nn. ``hilise Wittgensteini'' perioodi. Wittgensteini hilist perioodi kokkuvõttev teos
Philosophische Unterschungen (Philosophical Investigations) ilmus 1953. aastal, peale Wittgensteini surma.
Investigations võtab maailma korrastatuse ning keele ja mõtlemise täpsuse suhtes Tractatusele vastupidise hoiaku.
Keele ja mõtlemise mitmekesisuse taga ei ole universaalset ühist nimetajat. Keel on praktiline tööriist, mis tekib ja
kannab tähendust ainult tegelikus kommunikatsiooniprotsessis