Antiikfilosoofia
võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse
sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise
otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega
kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud
väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus.
Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja
ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja
Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool.
Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha
tugevnev usundilisus. Maisusele seljapööramist soodustas Rooma riigi langus. Klasse,
ühiskonnaakihte ja rahvaid haaranud kindlusetus- ning väljapääsmatustunne. Ka