kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias.Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele.4.sajandi lõpul eKr kujunes mitu mõjukat filosoofiakoolkonda.Epikuros oli üks filosoofiakoolkond ja tema järgijad uskusid ,et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm lähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist,siis pole mõtet teda karta.Teine populaarsem koolkond oli stoitsism.Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi.Tark inimene,ütlesid stoikud,lepib oma saatusega,teades kindlalt ,et kõik mis jumalad sündida lasevad,on hea.Stoitsislik õpetus levis hiljem ulatuslikult ka rooma riigis ,kuid roomlased andsid sellele oma ellusuhtumisest
uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Thalese teoorias on (624-545)- kõige alus vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal: lainetus põhjustab maavärinaid.
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadu...
18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest? Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend- 19.iseloomusta hellenistliku kultuur Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu silmapaistvam kultuurikeskus,teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon 20.mis onstoitsism Hellenistlik filosoofiakoolkond,mis sai nime Ateena agoraad ümbritseva sammassaali toa järgi
lõpetamisele. Ajalugu v. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Ašoka. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad – kloosterülikoolid 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadžrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Kirjalikud tekstid Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Paalikeelne Tipitaka (pl.k. 'ti' - kolm + 'piṭaka' - korv, 'kogu') on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim
Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi.
teoseid ning uurimusi. Suurima osakaaluga on Christopher Partridge “Maailma usundid” (2006) ja John Bowkeri “Religioonide ajalugu” (2005). Uurimus on jaotatud ühte peatükki, mis käsitleb Džainismi ajalugu Indias. Põgusalt peatutakse ka džainismi puudutavate uskumuste iseärasustel ning tähtsamatel džainismi puudutavatel isikutel, andmaks džainismi ajaloost põgusamat ülevaadet. 1. Džainismi ajalugu 1.1. Sissejuhatus džainismi Džainism on India usund ja filosoofiakoolkond. Usundi nimetus on tuletatud mõistest „džina“ (jina, võitja). Religiooni juured peituvad Gangase jõe basseinis; piirkonnas mis laias laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust
Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. Judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, aškenaism, esseenid, haskala, kabala(kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, šefardism, variserid. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku. DŽAINISM • India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. • Põhimõiste: ahimsa – sanskriti k vägivaldsusetus. • Džainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina – ‘võitja’. Võitja oli Vārdhamāna Mahāvīra (‘suur kangelane’). • kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: • Ka neil on kogudus - sangha (samgha); • kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine;
pärinevad sintoismist. Selge seos sintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt sintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele sintoistlikule usule kotodaja'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). DZAINISM · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Põhimõiste: ahimsa sanskriti k vägivaldsusetus. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja'. Võitja oli Vrdhamna Mahvra (`suur kangelane'). 11 · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: · Ka neil on kogudus - sangha (samgha); · kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine;
raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu
5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks"
annaabi.ee 
