Immanuel Kant
Mõningaid
iseloomulikke hääli: "Nagu võlur kaabust, tõmbab Kant lugejate üllatuseks, kohustuse mõistest
välja Jumala, surematuse ja vabaduse." Kanti juures on nagu laadal. Kõike on saada:
tahtevabaduse puudumine ja tahtevabadus.... ateism ja armas Jumal." "Kant paljastab
põhjendamatu (spekulatiivse teoloogia), jätab aga populaarse puutumata ja esitab seda koguni
auväärsemal kujul kui moraalsele tundele vajalikku usku. Selle asjaolu pöörasid hiljem
filosoofastrid jumalateadvuseks ... jumaluseks jms. sarnaseks. Samal ajal kui Kant ise, kui ta
vanu auväärseid eksitusi näitas ja nende ohtlikust tundis, tahtis oma moraaliteoloogiaga neile
paar nõrka tuge alla panna, et nende kokkuvarisemine teda ennast ei tabaks, et aega vöita
jalgalaskmiseks."
Üks biograaf kirjeldab, kuidas Kant, pärast seda kui ta on andnud oma Puhta mõistuse
kriitikaga religioonile surmahoobi, koos oma teenri Lampe'ga läheb jalutama ja märkab, et