Sõnu seletav sõnaraamat

Filosoofilis - intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce – teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner – teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus – eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka – absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse – süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov – mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques – maagiline realism
Filosoofia ül on määratleta, mis on oleva kui sellise põhjused- 1)mat põhjus-millest olev on; 2)formaalne põhjus- mis olev on; 3)liikumispõhjus- põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht; 4) eesmärkpõhjus- millepärast olev on. Aristotele arvates toim maalimas põhjuslikult, nim teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma.
Filosoofi ülesanne on kontollida oma kujutelmaid karmilt, tehes kindlaks, et ta ei anna luba kujutlustele, mis toovad kaasa alusetuid väärtusihinnanguid. Marcuse isiklikke peegeldusi raamatus „Iseendale“, võib lugeda kui mitmeid kirjalikke harjutusi suunatud analüüsimaks ta endi kujutelmaid ja tagasi hoidma alusetuid väärtushinnanguid. Näiteks tuletab ta endale meelde: Ära räägi iseendale rohkem, kui esmased kujutlused teatavad.

Filosoofilisest allegooriast on kantud A.H. Tammsaare viimased teosed, eriti romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Psühholoogilist laadi teostes vaadeldakse samuti inimese ja ühiskonna keerulisi suhteid, näiteks Johannes Semperi romaanis “Kivi kivi pääle” ja Leo Anvelti romaanis “Eluhirm”. Ka noore Karl Ristikivi esimesed romaanid on mitmeplaanilised, üldistavad ja seisavad ametlikust positiivsusest väljaspool.
Filosoof - valitsejad. Nemad ainukesena on tervikuna läbinud ligi viiekümneaastase füüsilise, teoreetilise ja valitsemispraktilise „karastava kadalipu riigimeheks saamisel“. Nad on täielikult ustavad põhimõtte „riigimees peab alati toimima vaid riigi parimate huvide kaitsel“ täitmiseks; nad suudavad end valitseda igas olukorras ning hoida kõrgel vaimu ja omandatud teadmisi ja kogemusi.
Filosoofid - G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant • ‘’tormi ja tungi’’ liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 • draama kui näitsekirjanduse žanr – väga tähtis koht • Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja • Ta oli draamateoreetik • Jätaks edasi Voltaire’i ideid • Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist.

Filosoofilise mõtte - ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses.
Filosoofia traagika on selles, et eilne „uus kirjeldus“ on tänaseks juba relikt; atavism, millest keegi enam peale mõtteloolaste kuulda ei taha. Kui traditsiooniline filosoofia tegeles/tegeleb esimeste asjadega: algpõhjuste, aluste, printsiipide uurimisega, siis pragmatismi pärusmaa on viimased asjad: otstarve, eesmärk, mõte ja õnn.
Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon.

Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3. Millele võin ma loota? (religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine.
Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt. Tema on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Temal on jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse.
Filosoofiline järeldus on sel puhul skeptiline: arukas inimene ei taotle seda, mida ta saavutada ei saa, ning et mõttetud eesmärgid on peale selle tähtsate eluliste asjade püsimise seisukohalt hukatuslikud, tuues endaga kaasa näiteks loodusvarade hävimise, siis ei tohiks selliste eesmärkide poole püüelda.

Filosoof jean - Francois Lyotard on öelnud: „Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid.
Filosoofid – otsustada, et see paradoksaalne tulemus peab olema mõne filosoofilise vääranalüüsi artefakt, seda liiki asi, mis võib kergesti juhtuda, kui võtta täiesti hea eelteoreetiline arusaam – meie argiarusaam kvaalidest – ja venitada see siis katkemispunktist lubamatult eemale.
Filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente — eelkõige meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi (kehakatete ja riistada valmistamine, ehitustöö jm.), meditsiini- ja hügieenialaseid.

Filosoof - võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, – pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes
Filosoofilisema probleemi – aega ja ruumi ei saa inimene nii lihtsalt teiste aegruumide vastu vahetada. Küsimus siin selles, et sellise omaduse kaudu, mis sellel Olivial on, tõstetakse see naine samale tasemele jumalaga ja ta hakkab selle mõttes jumalaga konkureerima.
Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes.

Filosoofiline dimensioon on möödapääsmatult vajalik kõikide elualade suurte tegijate mõtlemises. Seda nii keeruliste süsteemide mõistmiseks vajaliku viljaka uurimisstrateegia valikul kui ka saadavate tulemuste humanistlikus rakendamises edasistes tegevustes.
Filosoofide ülesanne – käsitleda kõike, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või vaatluse abil, et oleks võimalik luua teistsuguseid, seesmiselt vähem vastuolulisi ja vähem moonutatavaid metafoore, kujundeid, sümboleid ja kategooriasüsteeme.
Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest nemad on näinud tõelisust (või siis nad püüdlevad selle poole). Nad teavad, mis on tõeline hüve, nemad on pääsenud neist ahelaist koopas ning oskavad ka inimesi tõelisuse koha pealt harida.

Filosoofiliselt on seda vaadet raske põhjendada, sest mis teeb mõtlemisobjekt on uurida mida tähendab “hea”. Moraaliväited on tõesed ja väärad; st nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse koha, mida on võimalik teada.
Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju.
Filosoof stoik – kohusetäitmine Naunik, riigiametites töötamine segab elu nautimist Stoiline rahu!! Ratsakuju hävitati usulistel põhjustel (milline??). Nero kannatas suurushullustuse all. Kolossid on hävinenud.

Filosoofiline romaan – „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele.
Filosoof – peremees või ori Kui võrrelda neid, kes on noorelt kolanud kohtutes, nendega, kes on üles kasvanud filosoofilistes otsingutes, siis tundub, ühed on kasvatatud orjadeks, teised aga vabadeks
Filosoofid on asja ära vussinud; tehku nad see siis korda ka; vahepeal saame meie ülejäänud jälle tööle hakata, tugine- des nagu alati oma tasakaalukale ja mittemetafüüsilisele tutvusele kvaalidega.

Filosoofilis - kosmoloogiliste õpetuste liigendamatust tervikust selgelt välja poliitilise sfääri; 3) lõi kontseptuaalse, mõistelise raamistiku, milles pikka aega toimus edasine poliitilise mõtte areng.
Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine.
Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringute, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs … (sel) on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll.

Filosoof – kreeka k „tarkuse armastaja“; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum – turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist
Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga.
Filosoof ühiskonnas on sama oluline kui riigitegelane ühiskonna valitsemises kuna eksides võivad nad hävitada palju kuid õigeid otsuseid tehes võivad mõlemad äärmiselt kasulikuks osutuda.

Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise.
Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet ning polariseerib subjekt-objekt suhte liialt ühe poole, st subjekti kasuks.
Filosoofiline hermeneutika - see käsitleb hermeneutilisi probleemi filosoofilselt, st küsib üldiselt märkide, sümbolite ja keeleväljendite mõistmise ja tõlgitsemise võimalikkuse järele.

Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest, näiteks millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb ja nii edasi.
Filosoofid on inimesed, kes kõige vähem tahavad valitseda, ei saa nad mingil tingimusel keelduda oma kohustusest riiki ja rahvast valitseda, sest nad on selleks sobivaimad.
Filosoof - jõudsid samale järeldusele? Osaliselt sellepärast, et nad mõlemad üritasid õppida tundma inimesi, kes valitsevad teiste üle ja kes peavad vastutama.

Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned sõnu ja sümboleid, mõned ka meetodeid, teaduste vahekorda, moraali, poliitikat.
Filosoofid on selle vastuolu üle kaua pead murdnud ning jõudnud järeldusele, et visuaalse ruumi kogemine peab olema seotud puutemeele ja motoorsete tegevustega.
Filosoofia antiik - Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks.

Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu
Filosoof - valitsejate abilised hoolitsevad nt valvurite laste eest, jälgivad kõlbelistest normidest kinnipidamist, majanduslike piirangute täitmist jms.
Filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks.

Filosoofiliste uuringute - õpingute keskuseks ning sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Seal kasvas ja küpses Platoni suurima õpilase Aristotelese geenius.
Filosoofiline põhiteos on „Olemine ja eimiski“; loeng „Eksistentsialism on humanism“. Sartre´i kinnitusel – 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik.
Filosoofe - poeete, kes ülistasid looduse ilu (Virgilius, Ovidus, Horatius) ning kirjutasid aedade tähtsusest ja hügieenilisest tähendusest linnades.

Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lääne mõtlemises, Tallinn: Tallinn.
Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest neil on olemas piisavad teadmised polise juhtimiseks. Ilma teadmisteta ei saaks polist hästi juhtida.
Filosoof on asjaarmastaja. Filosoof on see, kes on tarkuse küsimustes asjaarmastaja, mitte lihtsalt see, kes oma tarkust müüb(palgatud jurist)

Filosoofilised probleemid on mõttetud. Noorena arvas ta, et sellepärast, et mitte mingid kujuteldavad faktid ei saa vastavaid väiteid kinnitada ega väärata.
Filosoofid - Sokrates ja Nietszche- kõik kolm kuulutasid üksikisiku vabanemist, keset traditsioonikindlat ühiskonda(kohustustest ja tavadest).
Filosoofilis - religioosne programm on võetud Johannese ilmutusraamatust: Ja ma nägin võimsat Inglit tulevat taevast maa peale, riietatud pilve.

Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest.
Filosoofile on Sokratese arvates üldse omane surma pigem soovida kui karta, sest keha on tema vaenlane ning ta soovib, et hing vabaneks kehast.
Filosoofiline proosa – [5. – 4.sajand eKr] Filosoofilisi mõtteid oli varasemalt edasi antud vaid suuliselt, nüüd oli vaja tagada nende säilimine.

Filosoofil on täita inimsoo ajaloos oma osa – ta tunnetab ja annab ka teistele inimestele teada, milles seisneb inimsoo ajaloo seaduspära.
Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistetele.
Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Filosoofilis - dramaatiline teos ei räägi ainult ühest kindlast mehest vaid Fausti all on ta mõelnud kõiki inimesi ning kogu inimsugu.
Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
Filosoofia loomus on filosoofia siseprobleem ja seda asjaolu tuleb filosoofia enesemääratluses arvesse võtta” Arthur C. Danto (2000)

Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega.
Filosoofilise lähenemise - peetakse kristliku filosoofia rajajaks ning kuni skolastikuteni midagi uutset rohkem ei tule teistelt filosoofidelt.
Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem.

Filosoofid – mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama.
Filosoofilis - intellektuaalne romaan – analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm)
Filosoofia ülesanne on aidata teadust: analüüsida ja korrastada mõistete süsteemi, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad.

Filosoofiline - sokrates, tema õpilane planton ja plantoni õpilane aristoteles ajaloolise proosa alla herodotos ja plutarchos
Filosoofiline mõtlemine on rohkem tänapäevasem ja laialdaselt levinum ning palju mõistuspärasem kui seda on mütoloogiline mõtlemine.
Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga.

Filosoof - valitsejaid huvitavad Tõde ja Ideede tundmaõppimine, et saada täiuslikku teadmist hüve ja õnne tarvis.
Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne.
Filosoofiline eetika - mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika

Filosoofilistagapõhjaga probleem – suur looduse ümberkujundamise projekt. Selline inimese jõuline sekkumine loodusesse tekitab probleemi.
Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes.
Filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev – vaevalt kunagi mõõdukas.

Filosoofilis - ideoloogiline ja intellektuaalne romaan – põhiesindajad saksa kirjanikud Thomas Mann ja Hermann Hesse.
Filosoof on loll, sest iga normaalne inimene toodab midagi, aga parim mida filosoof saab teha, on tõde esile tuua.
Filosoof on tõe armastaja. Platoni riik on aristokraatia „parimate võim“ – selle sõna täpses tähenduses.

Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma.
Filosoofia ajaloos on vabaduse positiivse tähendusega toimunud kummalised muutused seoses sõna „ise“ mõistmisega.
Filosoofia ülesandeks on vabastada inimese vaim pahelise keha võimu alt, õpetada teda toimima vastavalt loodusseadustele.

Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi.
Filosoofiline ehk intellektuaalne hedonism – Ülim hüve on tarkus ja õnneni viivad targad naudingute valikud.
Filosoofiakooli - Akadeemia. 12) Aristotelesoli -vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Filosoof - akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp.
Filosoofi ülesandeks on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo.
Filosoof sokrates on kord öelnud: “Ma tean, et ma midagi ei tea.” See on minu jaoks tarkuse definitsiooniks.

Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni.
Filosoofiline – põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks.
Filosoofidel on lihtne rikkaks saada, kui nad tahavad, kuigi nad ei ole tegelikult selle asja peal väljas.

Filosoofid on need, kes näevad riigi tõelisi huve, kuna on võimelised tabama asjade tõelist olemust.
Filosoofi elu – eelistatud – filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust.
Filosoofid - valitsejad. Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised.

Filosoofide patriarh - oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik.
Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil.
Filosoofid – Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot’, Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke.

Filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta.
Filosoofia ajaloos on traditsiooniks kõnelda just Sokratesega seoses “antropoloogilisest pöördest”
Filosoofiliselt olulisim on siin fikseerida, mis oli Platoni järgi üht valitsemiskorda määravaks faktoriks.

Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha.
Filosoofid - mõtlejaid antiigist tänapäevani”, Tea 2003 2. Peter J. King „Sada filosoofi.
Filosoof - matemaatik Rene Descartes (1596-1650) tõstis eile ratsionalismi, briti empiristid

Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt.
Filosoofia põhiprobleemiks on subjekti ja objekti vaimu ja looduse, ideaalse ja reaalse kui vastandite ühtsus.
Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest.

Filosoofidel on põhjust endaga rahul olla rohkem kui jumalatel, sest nemad armastavad tarkust.
Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis.
Filosoof - Jacques Derrida’ga. Bourdieu huvitus Merleau-Ponty’st, Husserl’i ja Marxi

Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahul olla, kuna nemad ihalevad aina uue tarkuse poole.
Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt.
Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine.

Filosoofilis - religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu.
Filosoofina on Voltaire mõjustatud peamiselt Locke`i, Newtoni ja inglise deistide poolt.
Filosoofid on inimesed tarkuse otsinguil, kes seavad kahtluse alla iga üldtuntud asja.

Filosoofilis - kosmogoonilise proosapoeemi „Heureka“, mille pühendas W. Humboldtile.
Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi.
Filosoofia eeasmärk on jõuda õnneliku ja häirimatu seisundini, vabastada hing kannatustest.

Filosoofid on need, kelle töö on teiste eest hoolitseda ja rahvas kooskõlla viia.
Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta.
Filosoof - valitsejad on nii seadusandlikuks, täidesaatvaks kui kohtuvõimuks.

Filosoofi elu – on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust.
Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla
Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja

Filosoofid - mõtlejad riiki juhtimas näevad, mingil määral ka ajastut ennast.
Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx.
Filosoofiline romaan – ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan.

Filosoofiline – mis inimõigused on, kust nad pärit on, mis on nende tähendus.
Filosoofilis - sümbolistlik teos usku maisesse loodusesse ja looduse headusesse.
Filosoofi elu – eelistatud, kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust.

Filosoofiliselt on töö kõikide väärtuste, kogu rahva heaolu ja hüvangu looja.
Filosoof - valitsejad esindavad kõiki nelja voorust, mis iseloomustavad ka
Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite materiaalsete kehade rakendatav.

Filosoofidega tegemist on teinud. Kõige suuremat mõju on tema peale Diogenes avaldanud.
Filosoofilis - sümbolistlikult, uskudes maisesse loodusesse ja selle headusse.
Filosoofid on juba ammustest aegadest üritanud selgitada välja elu mõtet.

Filosoofilis - poliitilise vaidluse elemente igas tekstis mis sel ajal loodud.
Filosoofia lõppeesmärgiks on voorus. Tasso – Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik.
Filosoofiline esteetika on uurimisala esteetilise kogemuse loomusest ja koostisosadest.

Filosoof - kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller.
Filosoofi käest on võimalik leida lohutavat teadmist, et valu on normaalne.
Filosoofia ajaloos on välja kujunenud kolm seisukohta tõesusest matemaatikas.

Filosoofiateaduskond ajaloo - keeleteaduskonnaks ja füüsika- matemaatikateaduskonnaks.
Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi.
Filosoofiline satanism – rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel

Filosoofilis - Ideoloogiline romaan-> tekkis 19. sajandi teisel poolel.
Filosoofilis - allegooriline, satiiriline romaan “Gulliveri reisid”
Filosoof sokrates on öelnud: „ Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi

Filosoofiline ettevalmistus on Platoni arvates valitsemise hädatarvilik eeltingimus.
Filosoofi arvates on võimalik kristlikku moraali zestidega umber lükata.
Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.

Filosoofia puhul on tegemsit aladega, kus kogu info on verbaalsel kujul.
Filosoof on õigustatud juhtima kogu ühiskonda, arvas Platon.
Filosoofikool – grammatika, retroorika, filosoofia, õigusteadus.

Filosoofilised probleemid on mõttetud, kuna need eksivad keele loogika vastu.
Filosoofia võib - olla ka, aga tunduvalt tagasihoidlikumal moel.
Filosoofiat nimetatakse monadoloogiaks, kr monos – ühik.

Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.
Filosoofiline proosa – pandi kirja, et säilimine oleks tagatud.
Filosoofilised traktaadid - „Saladus“, „Maailmapõlgusest“ jne.

Filosoof - kirjanik. Barokk vastandub klassitsismile.
Filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud.

Filosoofide avaldustest on ilmnenud, et elu mõte on olla õnnelik.
Filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.
Filosoofid on nõnda tarkuse ja võhiklikkuse vahel.

Filosoofid on sõnastanud nn jumaliku käsu teooria.
Filosoofilis - poeetiliste teemadega (armastus, surm).
Filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi.

Filosoofiline poeem - teekond pimedusest vaimuvalguse poole.
Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine.
Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak.

Filosoofilised küsimused on näivprobleemid. Neid pole võimalik
Filosoofial antiik - Kreeka kultuuris väga oluline koht.
Filosoofid - tlamatine (targad). Kõrgetasemeline

Filosoofia ajalugu on inimliku kultuuri ideede ajalugu.
Filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles.
Filosoofia teooria – mõtlen järelikult olen olemas.

Filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud.
Filosoofia sõnastamine on ise juba filosoofiline küsimus.
Filosoofid – Sokrates, Platon, Aristoteles.

Filosoofiline - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE)
Filosoofe – Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi.

Filosoofiat teadvus - filosoofiaks Jumala olemasolu

Filosoofia vana - Kreekas 9. oktoober 2009. a.
Filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks.
Filosoofiline küsimus on küsimus oleva ühtsusest.

Filosoof - mõttetark, mõtteteadlane

Filosoofilis - religioosset temaatikat.

Filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks.

Filosoofilis - mütoloogiline mudel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Filosoofias mõistus on tõekriteeriumiks. Ideede elu on tähtsam ja kõrgem kui muu

Vote UP
-4
Vote DOWN
Filosoofia definitsioon – Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto