Milleks meile filosoofia? Filosoofia ehk ligikaudselt ,,tarkusearmastuse" defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur
kui ühel arvamusel ,,peata kanad". Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimuste peale, millele nad tegelikult vastust ei tea. Näiteks võib tuua küsimused: Kas tulnukad on olemas? Miks vihma sajab? Nendele küsimustele võib ju olla vastus, aga kes ütleb, et ainult üks vastus on see ainuõige. Koolis mõtlevad õpilased pingsalt antud ülesannete peale. Nad sisuliselt filosofeerivad, sest õige vastuse leidmiseks peab ju mõtlema antud küsimuste, valemite ja muude tingimuste üle. Tihti arutatakse pinginaabri või teiste klassikaaslastega. Tööl arutletakse samamoodi igasuguste probleemide üle ja päeva lõpus unne suigudes tulevad pähe päeva jooksul toimunud sündmused ning jällegi hakatakse nende üle mõtlema. Kultuurivaldkondadest kasutatakse filosoofiat nii muusikas, tantsimises, kunstis kui ka teatris. Kuid
peale, vaid nad võtavad nö ühe päeva korraga. Vahel on mõni helgem moment, aga enamasti on meeleolu pigem nukrameelne. Võrdlus J.Krossi loominguga: Nii Kross kui ka Traat armastavad kirjutada ajaloolistest sündmustest, mis Eesti alal on olnud. Lisaks, et ajastut paremini tabada, kirjutavad nad ka fraase vastavalt selle ajastu keelekasutusele. Mõlemad kasutavad oma teostes ka palju sisemonolooge ning samuti mõlemad kirjanikud kõnelevad inimeste olemisest ajas ja ajaloos ehk filosofeerivad. Kuid kui enamik Traadi tegelasi on taluinimesed, kes teevad igapäevaseid raskeid töid, mida raputavad sõjad ja sotsiaalsed kriisid ning kes peavad tähtsaks tõde ja õigust, siis Krossi tegelased on seevastu värvikad ja tugevad isiksused edasipürgjad, kes tahavad elus midagi korda saata, kes saavutavad palju, kuid peavad ületama ka tõsiseid raskusi ja pidama keerulisi sisevõitlusi. 5.Hinnang teosele: Mu hinnang teosele on kahevahel. Ühesmõttes, mulle meeldis see romaan, sest
Kahe maailma vahel jookseb piir. Selle maailma, kus me elame ja välismaailma vahel. Ja just see piir ongi minu arvates filosoofia. Ei saa väita, et filosoofia ongi meie ainus tõde. Ei, ei ole. Pigem on ta vaikiv kaaslane ja abistav suunaja kogu eluks, et teha oma otsuseid ja valikuid õigesti. Et mõista ja aru saada, mis toimub väljaspool seda universumit, mida meie oleme harjunud nägema ja tundma. Samuti puuduvad filosoofias õiged ja valed vastused. Kui kaks inimest omavahel filosofeerivad, siis pole kummalgi õigust teisele öelda, et tema väide on üht-või teistpidi väär. Pigem läbi kahepoolse arutluse, nad täiendavad teineteist ja leiavad seoseid, mis on määravad meie elus.
avalduste teoreetilis-mõisteliste üldistustena. Samas ei olnud sofistid-teoreetikud osutatud ühiskondliku transformatsiooni erapooletud vaatlejad, vaid sotsiaalse nähtusena ise antud protsessi poolt tekitatud ning selles aktiivselt osalejad, kes ka peegeldavad osutatud muutust iseenda positsiooni perspektiivist. Mõisted ja küsimusepüstituse viisid, millega muutunud ühiskonnaelu teoreetiliselt mõtestada, pärisid filosofeerivad sofistid aga juba kujunenud filosoofia-traditsioonist. Neid eelkõige mõjutanud mõtlejaks paistab olevat olnud Parmenides. Kuid kuna sotsiaalne kogemus, mille mõtestamiseks varasemast päritud teoreetilisi vahendeid kasutati, oli oluliselt muutunud, siis on ka ootuspärane, et neile toetuv mõtlemine kasvas üle varasema filosoofia kriitikaks. Need kaks mõjujõudu – sotsiaalne transformatsioon ja filosoofia traditsioon – kujundavad omavahel põimudes sofistide-
Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile. Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet
*) Mida vanema poole pöörduda, seda tõelisem ja ehtsam kõik on. *) Õpetaja oli magistrist alati kõrgem ning kõige veenvam argument oli, et õpetaja ütles. *) Mimeetiline ehk kõige tähtsam oli jäljendada õpetajat ja õpetaja teksti ning sisseviidud uuendused tähendasid allakäiku. -) Tal on kasvatuslik suunitlus. *) See on koolifilosoofia ning vormilt on see suunatud sellele, et inimesi mõtlema õpetada ning seega on ka suur rõhk loogikal. *) Filosoofid filosofeerivad, et suunata inimeste käitmist, uskumist ja korrastada teadmisi. * Kolm keskaja filosoofilist põhiprobleemi: -) Usu ja mõistuse vahekord = kuidas usk mõjutas mõistust küsimuseks oli see, et mis on mõistuse roll usu kõrval. On kolm positsiooni: *) Usun, sest see on absurdne (Credo Quia Absurdum Tertulcianus 160-220 AD) ütles, et usutõed ei ole mõistusega võetavad, sest nad on liiga rasked, et neid mõista. Ta ütles ka, et filosoofia on religiooni teenijatüdruk.
annaabi.ee 
