Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud Klopstock, Herder ja Franzen
Sarnanes gunki stiilis, mõjutatud Heiani romaanidest ning monogatari`dele. MYS luulest. 9)Mis on iseloomulik kokugaku autoritele? Õpetus Jaapanist endast, õpetus levis kiiresti provintsides. Rikkumatu ja puhta Jaapani mineviku juurde jõudmiseks tarvis uurida muistseid tekste. Keskendudes Jaapani enda kirjandus-traditsioonidele, oli eesmärk vabastada Jaapani kultuur kõigest võõrapärastest. Kokugaku liikumine salgas maha varasemad kommentaarid, osalt nende filoloogiliste ebatäpsuste pärast, kuid osalt ka seepärast, et need interpreteerisid teksti läbi võõra pilgu. 10)Millal tekkisid waka-teemalised debatid? Milles oli debattide sisu? 17saj. lõpul hakkasid tavapoeedid õukonnaluuletajaid süüdistama pimesilmi traditsioonide aktsepteerimises. Hakati looma põhjapanevaid teooriaid Man`ysh`st. Üldjuhul liikus 18saj. keskel kui luulelise tegevus õukonnas loodud waka`lt tavaliste poeetide luulele. Tayaso Munetake ja Kada no Arimaro:
Nagu Pärnu kroonugümnaasium, nõnda ka Peterburi ülikool oli kooliõpetaja lapsele maksuta, lisaks sellele hakkas üliõpilane Semper hea õppeedukuse ja isa väikesevõitu tulu tõttu, saama stipendiumi 460 rubla aastas, mis võimaldas suhteliselt mõnusa äraelamise, kaasa arvatud kultuuriliste huvide rahuldamise. Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani osakonnas oli programm ulatuslik ja põhjalik, kuid sealhulgas leidus aineid, mis filoloogiliste kalduvustega üliõpilast põrmugi ei huvitanud. Nii oli Johannes Semperile võõras ajalugu, kus temale tundus olevat nii vähe eksktsust ja nii palju subjektiivseid teemasi, samuti ka vähe ilu ja fantaasiat. Ülikooli kursuse lõpetas Semper 1914.aasta kevadel ja alustas seejärel lõputöö kirjutamist. Riigieksamid jäid tegemata sõjaaegse pinevuse tõttu, kuid neid oli võimalus ka hiljem sooritada. Nende tegemisega aga Johannes ei kiirustanud, sest oma loomuse kohaselt oli
facebookiga. Üldegi sotsiaalvõrgutiks aitas väga hästi kaasa info levitamisega terves riigis, enamuse ajast olid kõik Twitteris, sest see on kiireim infoedastaja teiste inimeste informatsiooni tallituse poolest – koht kus info liigub. Valdav osa inimestevahelisest suhtlemisest toetub sõnalisele teabevahetusele: üks osapool lausub midagi ja teine võtab seejärel omakorda jutujärje üles. Sõnaline suhtlus seondub psühholingvistikaga ja mõistagi ka keelekasutuse filoloogiliste aspektidega. Rikas sõnavara, kujundlik ütlemisviis, loogiline teemaarendus, veatu grammatika, hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil.Esiteks aitab see käsitada abstraktseid asju piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt. Teiseks mängib see inimeste taipamistarbele - esitab kuulajale väikese väljakutse. Kolmandaks tõendab see kujundi käikulaskja eneseusku - veendumust oma ütlemise
kaks poolust. Ühelt poolt rootsi tippajastu, rootsi kõige mõjuvõimsaim väikeriik. maj raskused. Maksukoormus mitteaadlikest seisustele. Sellega seoses aadlike ja mitteaadlike suhete teravnemine.Kolm seisust koos ( maapäeval), kaks ühe vastu. 1650 a paiku esit mitteaadlikest seisused riigile nõuded väljaantud maa tagasi anda ( I korda reduktsiooni nõudmine). Esialgu kuninganna kristiina kasut seda hoopis enda huvides. Tal puudus huvi rootsi riiki valitseda, huvitus filoloogiliste, vaimulike ja filosoofiliste asjadega. Ütles, et astub tagasi, pakkus et tema asemel tuleb võimule Karl Gustav. Teatas, et keeldub abiellumast, järglasi ei too. Riigivõlg ainult suureneb. Kui riigl oli võlg 10 milj taalrit, riigi igaaastane sissetulek 4 milj taalrit. Kristiina loobubki troonist, troonile tuleb KarlX Gustav, lõppeb Vasade dpnastia. 1655 kevadel koos järjekorde Rootsi riigipäev, kus ka kuningas saab selgelt aru, et reduktsioon on ainuke väljapääs. Tehakse poolik või
annaabi.ee 
